VIDEO! RATAS: Eesti ütleb "jah" Euroopa Liidu kliimaambitsioonile

"Hea meel on öelda, et valitsus toetas täna ühehäälselt kliima neutraalsuse saavutamist ELis 2050. aastaks. Olen veendunud, et iga euro, mille investeerime kliimamuutuste pidurdamisse ja uutesse tehnoloogiatesse, annab meile mitmekordselt tagasi nii jõukuses kui ka elukvaliteedis," ütles peaminister Jüri Ratas. 

Pilt: Jüri Ratase Facebooki lehekülg
Loodus Eesti

VIDEO! RATAS: Eesti ütleb "jah" Euroopa Liidu kliimaambitsioonile (2)

Toimetaja: Sandra Lepik

"Hea meel on öelda, et valitsus toetas täna ühehäälselt kliima neutraalsuse saavutamist ELis 2050. aastaks. Olen veendunud, et iga euro, mille investeerime kliimamuutuste pidurdamisse ja uutesse tehnoloogiatesse, annab meile mitmekordselt tagasi nii jõukuses kui ka elukvaliteedis," ütles peaminister Jüri Ratas. 

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks seisukohad Euroopa pikaajalise strateegilise visiooni "Puhas planeet kõigi jaoks" kohta, millega Eesti toetab põhimõtteliselt kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist Euroopa Liidu üleselt aastaks 2050. 

"Olen veendunud, et iga euro, mille investeerime kliimamuutuste pidurdamisse ja uutesse tehnoloogiatesse, annab meile mitmekordselt tagasi nii jõukuses kui ka elukvaliteedis. Seda näitas ka nädala alguses avalikustatud SEI Tallinna uuring. Tänu valminud uuringule on meil teekaart, kuidas kliimamuutuste pidurdamisesse targalt investeerida," sõnas peaminister. Samuti pidas peaminister oluliseks suurendada teadlikkust, et igapäevaste tarbimis-, liikumis- ning toitumisvalikute juures teeksid inimesed keskkonnasõbralikke otsuseid.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul peab Eestile jääma piisavalt paindlikkust valdkondlike eesmärkide seadmisel ja meetmete kasutamisel. "Arvestada tuleb ka sellega, millised on Euroopa Liidu eri piirkondade eripärad ja väljakutsed. Leiame, et süsinikumahukast majandusest rohkem sõltuvaid regioone tuleb toetada meetmetega uute töökohtade loomiseks," märkis Kokk.

Nädala algul avaldasid SEI Tallinn ja OÜ Finantsakadeemia "Eesti kiimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi", mille käigus kaardistati, kuidas saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus - millised peaksid olema selleks tehtud muudatused ning nende mõjud. Analüüsis loetletud tegevuste elluviimisel on Eestil võimalik jõuda kliimaneutraalsuseni 2050. aastaks. Selleks tuleb panustada nii avalikul, era- kui ka kolmandal sektoril. Strateegiliselt tarkade otsuste korral on kõik need investeeringud potentsiaalselt pikaajaliselt tulutoovad.

Üleminek kliimaneutraalsusele peab toimuma järk-järgult

Valitsus peab oluliseks, et arvestataks liikmesriikide ja piirkondade eripärasid ning kliimaneutraalsuse saavutamist toetaks piisavad üleminekumeetmed. Riikidel peab säilima õigus valida eesmärkide saavutamiseks neile sobivaid viise, sealhulgas teha kliimaneutraalsuse saavutamiseks suveräänseid maksuotsused.

Eesti peab ka oluliseks, et üleminek kliimaneutraalsusele toimuks järk-järgult ning tähelepanu pöörataks võimalike negatiivsete sotsiaalsete mõjude vähendamisele. Suur töö seisab ees, et leida sobivad ja keskkonnasõbralikud tehnoloogiad süsinikuheite vähendamiseks, püüdmiseks ja ümbertöötlemiseks. Samuti alternatiivkütuste kasutuselevõtuks, hoonete energiatõhususe tõstmiseks ja taastuvenergia salvestamiseks.

Eesti inimesed peavad kliimaküsimustega tegelemist tähtsaks. Septembris avaldatud Eurobaromeetri tulemuste kohaselt toetab 85 protsenti Eesti elanikest Euroopa majanduse 2050. aastaks kliimaneutraalseks muutmist.

Euroopa pikaajalise strateegia eesmärk on võtta üleilmsete kliima-meetmete teemal maailmas suunanäitaja roll. Strateegiaga määratletakse EL-i kliima- ja energiapoliitika pikaajaline suund, kuidas jõuda 2050. aastaks kasvuhoonegaaside nullilähedasi heitkoguseid tekitava majanduseni. Üleminek peab olema sotsiaalselt õiglane ja kulutõhus.

Eesti osaleb oivakeskuse asutamises

Siseminister Mart Helme rääkis, et Eesti kavatseb osaleda Saksamaal loodava Euroopa tsiviilse kriisiohje oivakeskuse asutamises.

"Tegemist on kaks ühes projektiga – ühelt poolt toimetab välisminister ühinemistemaatikaga, aga siseministeeriumi ülesanneteks oivakeskuse ees on hübriidohud, terrorismivastane võitlus ja palju muud," selgitas Helme, et siseministeerium paneb kindlalt omalt poolt õla alla. "Liikmeks olemine annab võimaluse rohkemal määral infot hankida ja ka omapoolset mõju avaldada."

Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on Eesti jaoks oluline, et tsiviilmissioonid oleksid paremini ette valmistatud, põhjendatud ja läbi viidud. "Keskuse eesmärk oleks juba käivitatud missioonide jälgimine, mis parandaks nende tööd ja annaks võimaluse kogemustest õppida," ütles Reinsalu. "Lisaks on Eesti jaoks tähtis meie ekspertide hea ettevalmistus ja koolitamine, et missioonideks valmis olla."

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...