APRILLINALJAD: Olematu lennuk ajas inimesi parklast autosid päästma

Tüngapäeval on rahvale lubatud, et kohe saabub Rootsist kuld, millest iga Eesti kodanik saab 420-grammise tüki; kirjutatud, et inimeste trammi meelitamiseks pakutakse seal tasuta viinereid ja õlut; teatatud, et eurolaulja ei sõida lõppvõistlusele, sest kontserdipaik Rootsis on liiga räpane.

Pilt: Scanpix
Nali Ajalugu

APRILLINALJAD: Olematu lennuk ajas inimesi parklast autosid päästma

Ivo Karlep

Tüngapäeval on rahvale lubatud, et kohe saabub Rootsist kuld, millest iga Eesti kodanik saab 420-grammise tüki; kirjutatud, et inimeste trammi meelitamiseks pakutakse seal tasuta viinereid ja õlut; teatatud, et eurolaulja ei sõida lõppvõistlusele, sest kontserdipaik Rootsis on liiga räpane.

1. aprilli naljapäevana tähistamine sai alguse, kui paavst Gregorius XIII nihutas 1582. aastal uue aasta alguse 1. aprillilt 1. jaanuarile ja see pani aluse uuele, Gregoriuse kalendrile. Eestis hakkas Gregoriuse kalender kehtima alles 1918. aastal, kuid suurem osa Euroopast oli selleks ajaks juba ammu uue kalendriga harjunud. Osa inimesi jätkas ometi vanade kommete järgi elamist, tähistades muu hulgas uut aastat just 1. aprillil. Nende inimeste kulul hakatigi nalja tegema. Suurema hoo sai aprillinalja tegemine sisse 20. sajandil, mil ajakirjandus avastas, et niiviisi on võimalik lugejate tähelepanu köita. Kuulsad aprillinaljad said tuntuks just ajakirjanduse kaudu, sageli olid ka toimetused ise nende naljade taga.

Leelo-Leelo

Meil algas aprillinaljade tegemine pärast Vabadussõja võidukat lõppu. 1920.-30ndatel püüti üksteist usinalt üle trumbata. Eesti ajakirjanduses oli isegi komme teha aprillinalja päev varem. Juba 31. märtsil kutsuti rahvast järgmisel päeval teatud ajal mõnda kindlasse kohta, et vaadata mõnd sündmust – muidugi väljamõeldut. Ja siis pildistati seda rahvahulka ning 2. aprilli lehes sai ajaleht kergeusklike lugejate üle kõvasti ilkuda. Üks enim kõmu tekitanud uudis ilmus 1933. aastal Valga lehes Lõuna-Eesti. Teatati, et Adolf Hitler külastab Riias baltisakslaste seltsi ja sõidab seejärel ka Tallinna. Rong teeb Valga jaamas peatuse ja kohalikud sakslased saavad koguneda füürerit tervitama.

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on nalja tehtud mehiselt. Kõige valusam aprillinali ajaloos sündis ilmselt "Wigla show`s" 1991. aastal. Nimelt teatasid Ivar Vigla ja Feliks Undusk selles naljasaates, et kehtivuse kaotab eestimaalaste lemmikvaluuta, Soome sajamargane. Toona oli kõva mees see, kellel leidus valuutat, ja neid kõvu mehi ikka oli. Paljud neist müüsid veel samal õhtul oma margad madala kursiga ära. Kuuldavasti olid kõik Eesti maanteede ääred hääletajaid täis, osa neist palunud lausa põlvini end enne sulgemist valuutavahetuspunkti sõidutada, et margad täiesti tühja ei läheks. Kui nali ilmsiks tuli, sai telemaja pommiähvarduse, Soome valitsus nõudis eestlastelt aru ja ETV toonane peadirektor Mart Siimann pidi avalikult vabandama.

Umbes 16 aastat tagasi teatas seltskonnaajakiri Kroonika 1. aprillil, et uue peatoimetajana on ametisse asunud Urmas Sõõrumaa. Värske toimetusejuhina oli Sõõrumaa kirjutanud ka Kroonika juhtkirja ning kuuel leheküljel ilmus tema antud intervjuu endisele peatoimetajale Ingrid Tähismaale, veel sisaldas number saunalaval tehtud Sõõrumaa usutlust olümpiavõitja Erki Noolega. Lugejad reageerisid kiirelt. Sõõrumaa meiliaadressile saabus ridamisi õnnesoove uue ameti puhul. Üks neist on talletatud isegi Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi: "Lõpuks ometi puhuvad Kroonikas ka uued tuuled! Olen Kroonika ammune lugeja ning võtnud kätte täna ajakirja uue numbri, tabas mind igati meeldiv üllatus – et siis uus peatoimetaja :-) See lisab põnevust juurde igatahes! Tahan lihtsalt edu soovida, kuigi see vist väga vajalik pole. Te olete niigi edukas inimene :-) Tervitades ja ilusat kevadet soovides Aivi."

Hull asi oli vaid see, et kõik, kes Sõõrumaad telefoni teel õnnitleda tahtsid ja peatoimetaja numbri valisid, sattusid ikkagi kõnelema vana peatoimetaja Ingrid Tähismaaga.

Negatiivne intress laenult

1. aprillil 2005 avaldas Linnaleht väljamõeldud uudise, et Hansapank hakkab andma toimetulekuraskustes inimestele negatiivse kaheprotsendilise intressiga laenu. Tuhande krooni laenaja rahakotti hakkaks pangalt niiviisi jooksma iga kuu 20 krooni puhast raha. Ajaleht sai selle peale Hansapanga Liivalaia tänava kontorist üsna ärritunud kõne, kus nõuti, et keegi tuleks kohale ja ajaks laiali inimesed, kes kontori ust ummistavad.

Ajalehed on näiteks teavitanud ka uuest liiklusseadusest, mis muu hulgas nõuab, et liiklushuligaanid peavad hakkama sõitma punase vahtralehega ning lahtise auto kabrioleti juhid on kohustatud kandma kaitsekiivrit. Üks kommertstelejaam aga teatas, et auto tulekustutid peavad olema edaspidi sinised, kuna inimestel tekib kriisiolukorras tõrge haarata midagi punast.

Palju aprillinalju on tehtud ka meie klaasist vabadussamba kohta. Kuna juba selle püstitamine tekitas hulganisti koomilisi hetki, kirjutas üks Tallinna leht 2009. aastal, et vabadussamba tööde tõttu variseb Stenbocki maja ning evakueerumine Tondi kasarmutesse algab 1. aprillil kell 17. ERR teatas omalt poolt, et Vabaduse väljaku väljakaevamisel on tulnud välja üliharuldased muusikalised leiud, nimelt kammkeraamikas noodivihikud, mis heidavad uut valgust kogu Euroopa kultuuriloole.

Tünganaljade hulka võib panna ajakirjanike Kalle Muuli ja Enno Tammeri tõsises toonis edastatud teate, et Tiit Vähi valitsus on saavutanud kokkuleppe Rootsis asuva Eesti kulla tagastamiseks. Rasvases kirjas oli lisatud, et osa saagist jagatakse Eesti Vabariigi kodanikele kui riigi õigusliku järjepidevuse kandjatele puhta kullana kätte. Oma 380-420-grammise tüki saamiseks hakkasid ajakirjanike väitel taotlusi vastu võtma kohalike omavalitsuste rahandusosakonnad.

Üks Tallinnas ilmuv päevaleht teatas ka, et vabadussammas asendatakse Kangro Kalevipojaga ja vabadusrist Kalevipoja süles hakkab tuulest elektrit tootma. Oli veel uudis, et Jaani kiriku torn läheb lammutamisele, kuna jääb Vabadussõja monumendile ette.

Teeneline trammisõitja

Ühe teate järgi pidi kõigile trammisõitjatele pakutama kann õlut koos soojade viineritega, ning et õlut müüvad konduktorid. Leht kinnitas, et rahvas võtnud selle algatuse väga soojalt vastu. Näiteks üks mees sõitnud Narva maantee liinil maha viis krooni – ja seda ajal, kui trammipilet maksis kümme senti (see on peaaegu sama, mis tänapäevane ilma rahata sõitmine). Mees sõitnud 50 otsa ja olnud kogu aeg õlle ja vorstikeste kütkes. Artikli juures oli suur pilt õlut joovast mehest ja meeskonduktorist, kelle rinnal suur silt ÕLU ja mõlemas käes vahutavad õllekannud.

2003. aastal väitis ETV, et Eurovisiooni finaal Riias jääb üldse ära. Aastal 2000 naljatas SL Õhtuleht, et Eda-Ines Etti keeldub sõitmast Rootsi Eurovisooni lõppvõistlusele, kuna ta peab esinemispaika räpaseks ja koledaks. Rootsi suurima päevalehe Svenska Dagbladeti ajakirjanik jäi nalja uskuma ja helistas toimetusse, et uurida, miks Inesele kontserdipaik nii vastumeelne on. See 1. aprilli tüngategu meeldis väga Eurovisiooni "isale" Juhan Paadamile. "Naersin nii, et silmad märjad," nentis Paadam.

Nalja ei ole heitnud ainult ajakirjanikud. Ka meie suurtes kaubanduskeskustes on naljapäeval üht-teist juhtunud.

2007. aastal teatati näiteks Ülemiste keskuse valjuhääldajatest muude aprillinaljade seas, et seoses ummikuga Tallinna lennujaamas palutakse lugupeetud külastajatel oma auto kaubakeskuse parklast ära viia, sest 15 minuti pärast maandub seal Estonian Airi Oslo-Tallinna lend. Ja lennukit kartvad autoomanikud tormasidki selle jabura teate peale oma autosse ning sõitsid minema, jättes ostlemise katki.

Laadimine...Laadimine...