Pagulaskriis

Pea pooled kvoodipagulased ei viibi Eestis

Pea pooled kvoodipagulased ei viibi Eestis

Pea pooled Eestisse Euroopa Liidu rändekava raames saabunud kvoodipagulased ei viibi Eestis, väljaspool Eestit viibimise tähtaja on ületanud neli perekonda. Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus 180 päeva jooksul Euroopa Liidus reisida kuni 90 päeva. Selle ületamisel peatatakse peretoetuste maksmine.

Õiguskomisjon tahab kurjategijatest pagulaste riigist väljasaatmise kergemaks muuta

Õiguskomisjon tahab kurjategijatest pagulaste riigist väljasaatmise kergemaks muuta

Riigikogu õiguskomisjon algatas välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise eelnõu, millega laiendatakse pagulasstaatuse äravõtmise aluseid. "Eelnõu annab ühiskonnale olulise signaali, et me laiendame riigile ohtliku inimese pagulasstaatuse äravõtmise aluseid. Seaduse muudatus võimaldab reageerida olukordadele, kus välismaalase toime pandud kuritegu ei kvalifitseeru esimese astme kuriteoks, kuid on oma olemuselt eriti raske ja on ohuks ühiskonnale," ütles õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid.

Riik asub toetama pagulaste palkamist

Riik asub toetama pagulaste palkamist (1)

Kui varem on ametnikud arvanud, et pagulaste tööle aitamiseks pole erimeetmeid vaja ning rahvusvahelise kaitse saanuid tuleb kohelda nagu iga teist töötut Eestis, siis nüüd ollakse seisukohal, et pagulastel läheb siiski tarvis suuremat tuge.

Rakvere pagulaspere lahkus Saksamaale
Pagulaskriis Eesti

Rakvere pagulaspere lahkus Saksamaale

Mullu augustis Rakverre elama paigutatud viieliikmeline Süüria perekond lahkus märtsis täiskoosseisus Saksamaale. Nad ütlesid, et läksid reisile. Kui aga keegi neist otsustab siit jäädavalt lahkuda, siis mööda Euroopat neid taga otsima ei hakata.

Tartust on poole aasta jooksul lahkunud kolm pagulasperet

Tartust on poole aasta jooksul lahkunud kolm pagulasperet

Tartust on poole aasta jooksul lahkunud kolm põgenike perekonda, kahe lahkunud pere puhul pole veel teada, kas nad läksid Eestist ära alaliselt. Üks Süüria põgenikepere saabus Tartusse Vao pagulaskeskusest. Nad olid saanud rahvusvahelise kaitse ning see võimaldas neil Eestis ja ka Schengeni viisaruumis vabalt ringi liikuda ning seega on neil õigus Eestist lahkuda.

Saksamaa hoiatas migrante tagasi võtmast keelduvaid riike

Saksamaa hoiatas migrante tagasi võtmast keelduvaid riike

Hoiatus oli suunatud eriti veokirünnaku korraldanud Anis Amri kodumaale Tuneesiale ja teistele Põhja-Aafrika riikidele. Amrit üritati riigist välja saata, kuid Tuneesia ei tunnistanud teda esialgu tuneeslaseks ja takistas mehe kojusaatmist. Tuhandetel Aafrika riikide kodanikel ei ole mingisugust võimalust Saksamaalt turvapaika saada, kuid neil puuduvad ka vajalikud dokumendid kodumaale saatmiseks.

Harku kinnipidamiskeskus võitleb manipuleerijatest asukatega

Harku kinnipidamiskeskus võitleb manipuleerijatest asukatega

Harku kinnipidamiskeskuses detsembri alguses toimunud elanike protesti põhjuseks on haruldane juhuste kokkusattumus, sest keskusesse on korraga sattunud kolm kinnipeetavat, kelle psühhiaatrid on tunnistanud oma käitumismustrilt manipuleerijateks. Probleemne kolmik on keskuse staažikaimad elanikud – neist kaks on Eestist varjupaika taotlenud viimased poolteist aastat. 

Kaitsepolitsei ei näe pagulastes ohtu

Kaitsepolitsei ei näe pagulastes ohtu

Kaitsepolitseiamet ei näe Eestisse jõudnud kvoodipagulastes julgeolekuohtu, sest Eesti kontrollib siia toodavate inimeste tausta, kahtluste korral soovitas kaitsepolitsei ametnik Tarmo Raud neile igaks juhuks helistada.

PPA: oleme ootamatuks põgeniketulvaks valmis

PPA: oleme ootamatuks põgeniketulvaks valmis (2)

Oleme enda jaoks välja mõelnud plaani, et kui suurem mass Eestisse tuleb, siis kuhu me nad esmaselt majutame," rääkis PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juht Marti Magnus. "Oleme selleks ettevalmistused teinud ja sinna on ka esmased elu- ja hügieenitarbed ning joogivesi juba varutud."