Anvelt: rändepoliitikas on liikmesriikide vahel raske üksmeelt leida

Siseminister Andres Anvelti sõnul tegeleb Euroopa Liit uue rändepoliitika väljatöötamisega, kuid leida üksmeelt 28 riigi vahel on väga keeruline.

Pilt: Scanpix

Anvelt: rändepoliitikas on liikmesriikide vahel raske üksmeelt leida (2)

Siseminister Andres Anvelti sõnul tegeleb Euroopa Liit uue rändepoliitika väljatöötamisega, kuid leida üksmeelt 28 riigi vahel on väga keeruline.

Anvelt ütles BNS-ile, et eesistujana otsib Eesti Eesti kompromissi tulevase ühtse Euroopa Liidu rändepoliitika väljatöötamisel. Tema sõnul käivad Eesti eesistumise ajal tihedad arutelud, kuidas tulevastes rändekriisides tegutseda. "Oleme saavutanud olemasolevate meetmetega edu ning see, mis toimib ja õnnestunud on, saab kindlasti osaks rände ja välismõõtme koostööd reguleerivates määrustes ja direktiivides," ütles Anvelt.

"Meie tegevust on eesistumise kolme kuu jooksul juba tunnustatud," sõnas minister. "Oleme andnud head eeskuju sellega, et kohe eesistumise alguses võtsime pardale Itaalia probleemi ja asusime aktiivselt tegutsema nii Põhja-Aafrika kui ka näiteks ühisoperatsioonide toetamise suunal."

"Lisaks 2015. aasta rändekriisi lahendamisele tegeleme rändeküsimuses praegu sellega, kuidas ennetada ja maandada tulevasi kriise Euroopas tervikuna: kuidas tugevdada välispiiri, kuidas tugevdada ühismissioone, kuidas saada tööle tagasisaatmispoliitika," ütles Anvelt.

Samas nentis Anvelt, et ka uue rändepoliitika väljatöötamisel on 28 riigi vahel konsensuse leidmine väga keeruline. "Nii teeme varasematest õppetundidest oma järeldused ja seame selle järgi edasist tegutsemisplaani," sõnas Anvelt. Ta nimetas selle üheks osaks koostööd kolmandate riikidega. "Oleme tulemusi saavutanud Bangladeshiga, aga otsime lahendusi, kuidas ka teised rände lähteriigid oma inimesi tagasi võtma saada," ütles siseminister.

Rääkides Eesti panusest sõnas Anvelt, et lisaks ümberpaigutamisele ja –asustamisele on Eesti osalenud nii menetlusspetsialistidega kui ka politseiametnikega erinevates operatsioonides Vahemerel. Juulis otsustas Eesti valitsus eraldada miljon eurot Euroopa Liidu Aafrika Usaldusfondi, millega Eesti panus kasvas 1,45 miljoni euroni. "See raha läheb eelkõige Põhja-Aafrika harule, millega muuhulgas koolitatakse Liibüa rannikuvalvet, kes on aina paremini ise inimsmugeldajate paate enne Liibüa territoriaalvetest väljumist maha võtnud ning tänavu ligi 11 000 inimest ise kinni pidanud," sõnas Anvelt.

Anvelt sõnas, et seni on EL-i rändekavaga aluselümber paigutanud 27 695 inimest. Lisaks on Türgist ümber asustatud pea 10 000 süürlast. "Vahemerel hukkunute arvu hoiab madalal Euroopa Liidu ja Itaalia ühine töö ning Aafrika riikidega sõlmitud partnerlusraamistik. Suurenenud on ka Frontexi roll, eelkõige suuremate volituste näol tagasisaatmise osas. Need on erinevad, kuid teineteist toetavad meetmed, mis panustavad rändeküsimuse lahendamisse ning mis annavad tulemusi vaid koosmõjus," ütles minister.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...