Eesti ei poolda põgenikest keelduvate riikide EL-i rahast ilmajätmist

Eesti ei pea vajalikuks riikide, mis keelduvad Euroopa Liidu rändekava alusel põgenikke vastu võtmast, eurorahadest ilmajätmist, ütles siseminister Andres Anvelt. "Ma ei usu, et karistamine eelarve kaudu või finantsmeetmetega oleks hea, kuna me saame aru, et Euroopa perekond koosneb väga erinevatest riikidest," ütles Anvelt.

Pilt: Scanpix

Eesti ei poolda põgenikest keelduvate riikide EL-i rahast ilmajätmist (1)

Eesti ei pea vajalikuks riikide, mis keelduvad Euroopa Liidu rändekava alusel põgenikke vastu võtmast, eurorahadest ilmajätmist, ütles siseminister Andres Anvelt. "Ma ei usu, et karistamine eelarve kaudu või finantsmeetmetega oleks hea, kuna me saame aru, et Euroopa perekond koosneb väga erinevatest riikidest," ütles Anvelt.

Ma ei usu, et karistamine eelarve kaudu või finantsmeetmetega oleks hea, kuna me saame aru, et Euroopa perekond koosneb väga erinevatest riikidest," ütles Anvelt uudisteagentuurile Reuters antud usutluses.

Euroopas on mitmed peamiselt läänepoolsete riikide poliitikud viidanud, et riike, mis keelduvad põgenikekoormat jagamast, võiks karistada Euroopa Liidu toetuste vähendamisega.

"Peame vaatama, et tulevikus midagi ära ei lõhu. Me ei vaja uusi lahkumisi (exiteid), see nõrgestaks Euroopa Liitu," lisas Eesti siseminister.

Euroopa Komisjon otsustas teisipäeval alustada Ungari, Poola ja Tšehhi suhtes rikkumismenetlust, kuna need keelduvad täitmast ühenduse otsust põgenike ümberjaotamiseks liikmesriikide vahel.

Kolmapäeval ütles ka välisminister Sven Mikser, et talle teeb muret kolme Kesk-Euroopa riigi vastasseis Euroopa Komisjoniga seoses nende soovimatusega osaleda Euroopa Liidu rändekava raames põgenike ümberjaotamises, kuna selline konflikt ohustab Euroopa Liidu ühtsust ja solidaarsust.

Anvelti sõnul kavatseb Eesti oma peagi algava eesistumisperioodi ajal keskenduda Euroopa Liidu välispiiride tugevdamisele, lootes, et see aitab muuta pagulaste suhtes tõrksate riikide senist käitumist, märkis Reuters. Ida-Euroopa riigid viitavad oma vastuseisus julgeolekumuredele, mida peamiselt Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika islamiriikidest pärit põgenike vastuvõtmine võib kaasa tuua.

Anvelti sõnul kavatseb e-valdkonnas tugev Eesti edendada sisejulgeoleku valdkonna andmebaaside arendamist ja koostoimevõimet, mille abil leevendada põgenike saabumisega kaasnevaid julgeolekumuresid, edastas Reuters.

"Kui anda selge sõnum, et Euroopa hakkab tõesti muutma oma välispiire puudutavat poliitikat, siis see peaks lihtsustama sisepoliitilisi otsuseid," ütles siseminister Anvelt Reutersile. "Selles valdkonnas kasutatavad IT-süsteemid on päris head tööriistad, mida aga Euroopa Liit praegu ei kasuta nii hästi kui võiks," lisas minister.

Ehkki Euroopas on sellised ideed tihti takerdunud kodanike privaatsuse kaitsmise nõuete taha, siis Anvelti sõnul pole need mured Eesti puhul tõeks saanud, märkis Reuters.

Veel ühe siseturvalisust parandava teemana tõi Anvelt esile põgenike smugeldajate teenitud raha konfiskeerimise. "Meil tuleb palju rohkem teha, et selle raha jälile jõuda. Vajame selleks 21. sajandi IT-süsteeme," rääkis siseminister.

Euroopa Komisjon algatas 2016. aasta suvel seitsmest õigusaktist koosneva varjupaigareform, millega täpsustatakse seniseid põgenike vastuvõtu reegleid.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...