Immigratsioon on eestlaste suurim mure Euroopa Liidus

Eesti kodanikest üle poole usaldab Euroopa Liitu ning mitteusaldajate osakaal on üks EL-i väiksemaid, selgub neljapäeval avaldatud Eurobaromeetri uuringu tulemustest. Samas peab EL ees seisvatest teemadest immigratsiooni kõige tähtsamaks 65 protsenti eestlastest, mis on ühenduse kõrgeim näitaja.

Pilt: Scanpix

Immigratsioon on eestlaste suurim mure Euroopa Liidus (2)

Toimetaja: Juuli Nemvalts

Eesti kodanikest üle poole usaldab Euroopa Liitu ning mitteusaldajate osakaal on üks EL-i väiksemaid, selgub neljapäeval avaldatud Eurobaromeetri uuringu tulemustest. Samas peab EL ees seisvatest teemadest immigratsiooni kõige tähtsamaks 65 protsenti eestlastest, mis on ühenduse kõrgeim näitaja.

Eesti elanike hinnangul on Euroopa Liidu kõige põletavam probleem immigratsioon ning selliselt arvajate hulk on kevadega võrreldes kasvanud, selgub Eurobaromeetri novembris läbiviidud küsitluse tulemustest, mis eile avaldati, vahendab BNS.

Rändeteemat peeti ka EL-is keskmiselt kõige tähtsamaks, kuid selle seadis esikohale siiski ainult 40 protsenti kõigist vastanutest.

Immigratsiooni-teema aktuaalsus on kasvanud nii eestlaste silmis kui Euroopa Liidus tervikuna - märtsis pidas seda EL-i kõige suuremaks mureks 62 protsenti eestlastest ja 38 protsenti EL-i kodanikest tervikuna.

Immigratsiooni toodi suurima murena välja kõigis riikides peale Portugali ja Rootsi, kus peeti kõige põletavamaks vastavalt terrorismi ja kliima teemat.

Eesti järel tõid immigratsiooni suurima probleemina välja veel 61 protsenti Malta elanikest, 58 protsenti Tšehhi ja Sloveenia kodanikest, 54 protsenti ungarlastest, 51 protsenti bulgaarlastest. Teistes riikides jäi see näitaja alla 50 protsendi.

Küsitluse metoodika kohaselt sai iga vastaja nimetada kaks tema arvates Euroopa Liidu jaoks suurimat probleemi.

Eestlaste jaoks oli Euroopa Liidu keskmisest olulisem ka terrorismi teema, mida tõi tähtsana esile 25 protsenti vastanutest, EL-i keskmine oli 20 protsenti.

14 protsenti eestlastest nimetas kahe olulisema teema hulgas veel riigi eelarve olukorda, 12 protsenti majandusolukorda, 11 protsenti Euroopa Liidu rahvusvahelist mõju, 8 protsenti kliimamuutusi ja sama palju ka hindade tõusu. Kuus protsenti tõi esile keskkonna ja kuritegevuse, 5 protsenti energiavarustuse teema ning kolm protsenti pensionite ja maksude teemad.

Usaldus püsib

Samas novembris läbiviidud küsitluse kohaselt usaldas Eestis Euroopa Liitu 53 protsenti vastanutest, mis on EL-i riikide seas seitsmes näitaja. Enim usaldasid Euroopa Liitu Leedu kodanikud, kus usaldusmäär oli 63 protsenti, kõrge oli see ka Taanis (60 protsenti), Rootsis (59 protsenti), Hollandis (57 protsenti), Maltal (56 protsenti) ja Portugalis (55 protsenti).

Euroopa Liidu riikides keskmiselt usaldas EL-i 42 protsenti kodanikest, madalaim oli näitaja Kreekas - 26 protsenti, Ühendkuningriigis - 31 protsenti, Tšehhis - 32 protsenti ja Prantsusmaal, kus see oli 33 protsenti.

Eestis tunnistas 25 protsenti inimestest, et nad ei usalda Euroopa Liitu, see näitaja oli väiksem ainult Leedus - 21 protsenti ja Maltal - 22 protsenti. Euroopa Liidus keskmiselt ei usaldanud EL-i 48 protsenti, kõrgeim oli usaldamatuse määr Kreekas - 70 protsenti. Samas oli Eestis ja Maltal suurim osakaal neid, kes ei osanud võtta küsimuses seisukohta - mõlemas riigis oli selliseid vastajaid 22 protsenti, EL-is keskmiselt 10 protsenti.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...