Kaitsepolitsei ei näe pagulastes ohtu

Kaitsepolitseiamet ei näe Eestisse jõudnud kvoodipagulastes julgeolekuohtu, sest Eesti kontrollib siia toodavate inimeste tausta, kahtluste korral soovitas kaitsepolitsei ametnik Tarmo Raud neile igaks juhuks helistada.

Pilt: Scanpix

Kaitsepolitsei ei näe pagulastes ohtu

Kaitsepolitseiamet ei näe Eestisse jõudnud kvoodipagulastes julgeolekuohtu, sest Eesti kontrollib siia toodavate inimeste tausta, kahtluste korral soovitas kaitsepolitsei ametnik Tarmo Raud neile igaks juhuks helistada.

Esmaspäeval Pärnus toimunud pagulasteemalisel teabepäeval rääkis Raud, et radikaliseerumist põhjustab ebaõnnestunud lõimimine. “Kui inimeste  on palju vaba aega, hakatakse lollusi tegema,” sõnas ta ja tõdes, et internetist islami väärtõlgendusi leida on lihtne, vahendas BNS Pärnu Postimeest.

Raua arvamust mööda pole sünnipärasel moslemil vaja internetis islamit õppida, sellega tegelevad rohkem islamiusku pöördunud. “Nii koraani kui karistusseadustikku võib valesti mõista. Kui karistusseadustikus on karistus teise inimese tapmise eest, kas siis esimene on tasuta?” tõi ta näite.

Ohtude hindamisel tugines Raud Saksa siseluure andmetele, mille kohaselt on terrorismiga seotud inimesi põgenike seas ligemale üks protsent. Erinevalt Saksamaast kontrollib Eesti hoolikalt, kellel ta siin elada lubab, ja rahvusvahelise kaitse saanutega samas suurusjärgus on neid, keda Eesti pole vastu võtnud.

“Põhjusi oli erinevaid. Tundmatute inimeste vastuvõtmist Eesti ei viljele,” kinnitas Raud.

Eesti on 9. novembri seisuga ümber paigutanud 66 ja ümber asustanud 11 kvoodipagulast. Eesti kahe aasta kvoot on 550, ümber paigutatakse Euroopa Liidu seest, seni Kreekast, ja ümber asustatakse väljaspool EL-i põgenikelaagritest, seni Türgist. 77 pagulase seas on 19 peret. Mehi on 23, naisi 19, lapsi 35. Lapseootel või vastsündinuga naisi on kuus, eakaid kaks, raske terviseprobleem oli ühel rahvusvahelise kaitse saanul.

Laadimine...Laadimine...