6 kommentaari

müüt nn Balti ühtsusest

Vasta kommentaarile

Lugupeetud Balti ühtsus on Nõukogudeaegne müüt tingitud tollastest asjaoludest püüdest vastuseista üliriigile. Leedu ja Poola on teatavasti pikaaegne ühisriik tegelt suurriik Euroopas. Eesti ja Läti omaaegse saksa ekspansiooni moodustatud- tekitatud alad seisuslikud autonoomiad saksa keele ja meelega mis saavutasid riikluse tänu I ilmasõjale. Tegu on müüdiga mis teat hetkel oli kõigile Baltimaade rahvastele oluline kuid tänasel päeval teised mured ja hooled. Leedu peab eelkõige leidama ühise keele oma poolakatest kodanikega elik austama Vilniust kui Wilnot. Ja Eesti ja Läti mitte võimaldama oma maa tühjenemist depolulatsiooni ja võõramaalaste sissetungi elik uusvenestamislainet. Loomulikult austades ka Balti ühtsust hoolimata müütilisusest.

kašuub postitas:

1941. aasta 30. juulil sõlmisid NLiit (Maiski) ja Poola (Sikorski) Londonis vastastikuse koostöölepingu. Nõukogude pool tunnistas kehtetuks MRP Poolat puudutanud osa. Olukorra teeb huvitavaks see, et 30. juulil olid Poola ja NLiit omavahel sõjajalal. Poola pagulasvalitsus oli Prantsusmaal, Angers’i linnas, kuulutanud NLiidule sõja 1939. aasta 18. detsembril seoses sellega, et NLiit andis Wilno (Vilniuse) piirkonna üle kolmandale osapoolele, Leedule! (Angers’i deklaratsioon).
Eestis ja Lätis kehtestati riigipöörete tulemusena totalitaarne ja autoritaarne režiim aastal 1934. Leedus aga veelgi varem, aastal 1926. Benito Mussolini õnnitles tollal Leedut kui Itaalia järel teist fašistlikku riiki Euroopas. Klassikaline fašism on katoliku sotsialism.

vot tak

Vasta kommentaarile

Ajakirjanik Andres Raid nõudis mullu Tallinna halduskohtus Sotsiaalministeeriumilt Genfi konventsioonist lähtuvalt enese represseerituks tunnistamist kui Nõukogude armees teenima sunnitud eestlast ja taotles Sotsiaalministeeriumilt sellega kaasnevaid represseeritutele suunatud hüvitisi. Tallinna halduskohus, Tallinna ringkonnakohus ja nüüd ka Riigikohus otsustasid, et Nõukogude armees teenima sunnitud eestlasi ei represseeritud. Samas on meie võimud absoluutselt veendunud, et Eesti riik oli Nõukogude Liidu poolt okupeeritud. See teooria on sisse viidud ka ajalooõpikutesse.
http://vana.kesknadal.ee/est/uudised?id=13908

https://ekspress.delfi.ee/arvamus/represseerimata-represseeritud?id=27692905
https://ekspress.delfi.ee/kuum/noukogude-armees-teeninud-eestlastele-represseeritu-staatus?id=69233167

Unetu

Vasta kommentaarile

Jura, lõpeta ära see USA vahet lendlemine. Me teame küll, et ühtsus sind ei koti, plaanite hoopis usakatega Huawei 5G meile kaela määrida.

ajalugu

Vasta kommentaarile

USA president Truman teatas 30 aastat peale Oktoobrirevolutsiooni aastal 1947, et Venemaa väljus "aegade hämarusest" just 1917. aastal. Eesti seega aastal 1940...

USA president George Bush teatas veel 22.08.1991 toimunud pressikonverentsil, et Baltimaade iseseisvuse tunnustamiseks pole aeg veel küps. („Päevaleht” 24.09.1991).
USA lähtus Teheran – Jalta konverentside otsustest, mille järgi kuulus Baltikum nõukogude mõjusfääri.

USA keeldus tunnustamast Eesti iseseisvust ka 1918. aastal.
12. jaanuaril 1918 vastas saadikute Poska ja Seljamaa vastavasisulisele palvele USA saatkonna nõunik, et USA küll tunnustaks Eesti iseseisvust, kui selleks Nõukogude Venemaa enamlaste nõusolek oleks. Seni aga, kui Nõukogude Venemaa seisukord on tume ja keeruline, olevat USA-l raske oma seisukohta välja öelda. USA-l puudub siiani seisukoht ka Tartu rahu suhtes.
1918. aasta 17. juuli USA – Jaapani ühismemorandumis teatatakse, et Nõukogude Venemaa poliitika ja territoriaalne suveräniteet jääb puutumatuks.
1918. aasta 17. oktoobril Wiliam L. Soundersi kiri USA presidendile Wilsonile: kommunism on Venemaa jaoks parim riigikord. Toetati Trotskit, Pöögelmanni & Co.
http://www.reformation.org/wall-st-bolshevik-rev.html

meenutaja

Vasta kommentaarile

https://objektiiv.ee/konstantin-patsi-kuuditamise-aastapaev-ja-pro-baltico/
Svinhufvudi artikkel on kirjutatud 16. novembril 1943 ajendatuna viis päeva varem Moskvas lõppenud välisministrite konverentsist. See toimus 1943. aasta novembris Moskvas ning seal valmistati ette Teherani konverentsi (28.11.–1.12.1943).
Moskvas kohtusid brittide Anthony Eden, Cordell Hull Ühendriikidest, Hiina välisminister Foo Ping-Sheung ja Vjatšeslav Molotov NSVL-i esindajana. Kiideti heaks ühisavaldus, milles lubati jätkata võitlust kuni vaenlase, Hitleri Saksamaa tingimusteta kapitulatsioonini. Molotov allkirjastas selle, kui Ühendriigid olid lubanud mitte sekkuda Euroopa tulevaste piiride küsimusse. Lepiti kokku ka selles, et Hitleri liitlaste suhtes saab otsustusõiguse riik, kelle kanda oli olnud suurem koormus võitluses konkreetse satelliitriigi vastu. NSVL sai vabad käed Soome suhtes. Kolme Balti riiki aga isegi ei mainitud selles avalduses.

Laadimine...Laadimine...