Siseministeerium: ümberasustamine Türgist on keeruline

Sõjapõgenike ümberasustamine Türgist Eestisse on endiselt keeruline ning menetlus aeglane, nendib siseministeerium.

Pilt: Scanpix

Siseministeerium: ümberasustamine Türgist on keeruline (1)

Sõjapõgenike ümberasustamine Türgist Eestisse on endiselt keeruline ning menetlus aeglane, nendib siseministeerium.

Sel kuul saabus Eestisse Euroopa Liidu (EL) rändekava raames neli perekonda, neist kaks Türgist. Tegemist on alles teise korraga, kus Eesti asustab sõjapõgenikke ümber Türgist.

"Teeme pingutusi, et saada menetlus Türgis kiiremini toimima, kuid näeme, et see on jätkuvalt keeruline ning võtab planeeritust kauem aega," ütles BNS-ile siseministeeriumi pressiesindaja.

Eelmise aasta augustis saabus Eestisse rändekava raames kaks perekonda Süüriast, kes asustati ümber Türgist. Pärast seda katkes ümberasustatavate põgenike tulek Türgist Eestisse. Toonane siseminister Hanno Pevkur põhjendas seda asjaoluga, et riigipöördekatse järel ei lasknud Türgi inimesi riigist välja.

Itaaliast ei ole seni Eestisse jõudnud ühtegi sõjapõgenikku.

"Seda, millal me Itaaliast inimesi võtma hakkame, on raske prognoosida. Oleme omalt poolt teinud kõik, et saada luba seal intervjuude läbiviimiseks," sõnas siseministeeriumi pressiesindaja. Ta märkis, et seda teemat on Eesti esindajad arutanud Itaalia suursaadikuga Eestis. Ka avaldas Eesti siseminister Maltal aset leidnud kohtumisel ka Itaalia siseministrile soovi saada luba Itaalias põgenikega intervjuusid läbi viia.

Veebruaris saabus Eestisse EL-i rändekava raames neli Süüriast pärit sõjapõgenike perekonda, kaks perekonda toodi Eestisse Kreekast ja kaks Türgist.

Kaks perekonda on nelja- ja kaks perekonda viieliikmelised. Kõik perekonnad koosnevad vanematest ning lastest. Üks perekond suunati elama Tallinnasse, üks Rakverre ning kaks perekonda Tartusse.

Eesti on praeguseks Euroopa rändekavaga vastu võtnud kokku 107 sõjapõgenikku. Kreekast on ümber paigutanud 87 ja Türgist ümber asustatud kokku 20 niinimetatud kvoodipagulast. Ümberpaigutamine toimub EL-i seest, seni Kreekast, ja ümber asustatakse väljaspool EL-i põgenikelaagritest, seni Türgist.

EL-i ja Türgi sõlmisid eelmisel aastal kokkuleppe, mille järgi saadetakse kõik Kreekasse saabunud põgenikud Türgisse tagasi. EL on lubanud iga Kreekast tagasisaadetava süürlase eest otse Türgist vastu võtta kokku 72 000 ÜRO pagulaskriteeriumidele vastavat süürlast.

Eesti võtab EL-i ja Türgi vahel sõlmitud leppe alusel Türgist vastu kuni 200 sõjapõgenikku. Türgist võetavate põgenike arvelt ei suurene Eesti kvoot ning Türgist vastuvõetavate põgenike arv jääb nende 550 inimese hulka, milles EL-i siseministrid varem kokku leppisid.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...