Tartust on poole aasta jooksul lahkunud kolm pagulasperet

Tartust on poole aasta jooksul lahkunud kolm põgenike perekonda, kahe lahkunud pere puhul pole veel teada, kas nad läksid Eestist ära alaliselt. Üks Süüria põgenikepere saabus Tartusse Vao pagulaskeskusest. Nad olid saanud rahvusvahelise kaitse ning see võimaldas neil Eestis ja ka Schengeni viisaruumis vabalt ringi liikuda ning seega on neil õigus Eestist lahkuda.

Pilt: Scanpix/ pilt on illustreeriv

Tartust on poole aasta jooksul lahkunud kolm pagulasperet

Tartust on poole aasta jooksul lahkunud kolm põgenike perekonda, kahe lahkunud pere puhul pole veel teada, kas nad läksid Eestist ära alaliselt. Üks Süüria põgenikepere saabus Tartusse Vao pagulaskeskusest. Nad olid saanud rahvusvahelise kaitse ning see võimaldas neil Eestis ja ka Schengeni viisaruumis vabalt ringi liikuda ning seega on neil õigus Eestist lahkuda.

Üks Süüria põgenikepere saabus Tartusse Vao pagulaskeskusest. Nad olid saanud rahvusvahelise kaitse ning see võimaldas neil Eestis ja ka Schengeni viisaruumis vabalt ringi liikuda ning seega on neil õigus Eestist lahkuda. Et nad olid saanud Eestist rahvusvahelise kaitse, pole neil võimalik mujalt riigist enam asüüli paluda, vahendas BNS Tartu Postimeest.

Pere neli last alustasid eelmisel õppeaastal õpinguid Raatuse gümnaasiumis. Teine õppeaasta jäi neil seal koolis üürikeseks ning selle õppeaasta esimese veerandi lõpus nad enam kooli ei tulnud.

"Koolis käisid nad suhteliselt harva ja nad polnud väga motiveeritud õppima," ütles Raatuse gümnaasiumi direktor Toomas Kink. Põgenikest laste ja nende vanemate käitumise põhjal oli direktor kindel, et see pere siia paigale ei jää. "Minu teada läksid nad Norra," sõnas Kink.

Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Sirje Kree sõnas, et praegu elab Tartus 21 rändekava alusel Eestisse saadetud põgenikku ehk niinimetatud kvoodipagulast. Kõik nad on pärit Süüriast.

"Eelmisel nädalal lahkus Eestist kaks perekonda: üks kolmeliikmeline ning teine seitsmeliikmeline," märkis Kree.

Peredele tugiisiku teenust pakkunud MTÜ Eesti Pagulasabi juhi Eero Jansoni sõnul läksid mõlemad pered Saksamaale. "Minule teadaolevalt läks üks perekond sinna ühe sugulase pulma," lisas Janson.

Jandon täpsustas, et tegelikult ei tähenda selle kahe pere Saksamaa külastus nende alalist lahkumist. "Nad võivad reisida Schengeni viisaruumis kuni üheksakümmend päeva. Samas kui nad soovivad mõnda teise riiki minna, peavad nad seal taotlema elamisluba," sõnas ta.

Jansoni sõnul saab neid kahte pere Eestist lahkunuks nimetada juhul, kui nad üheksakümne päeva jooksul Eestisse ei naase. "Me selgitasime neile, mis sellega kaasneb, kui nad jäävad Eestist eemale enamaks kui üheksakümneks päevaks, aga me ei saa olla kindlad, et nad tagasi tulevad," sõnas ta.

Kui eelmisel nädalal Saksamaale läinud Süüria sõjapõgenikud kolme kuu möödudes siia ei naase, jäävad nad tõenäoliselt ilma eluasemest ning uue soetamisel riik enam abi ei anna. Kui Eestis rahvusvahelise kaitse saanud pagulased lähevad kolmandasse riiki elama ja nad endile seal elamisluba ei taotle, siis vahelejäämise korral saadetakse nad Eestisse tagasi.

Johannes Mihkelsoni keskuses tugiteenust saanud isikutest on Eestist lahkunud üks Iraagi päritolu mees. "Tema polnud kvoodipagulane, vaid tuli Tartusse Vao keskusest," sõnas keskuse juht Tõnu Ints.

Laadimine...Laadimine...