Uuring: pagulasi peljatakse varasemast vähem

Kantar Emori tehtud uuringust selgus, et Eesti elanike suhtumine pagulastesse on muutunud positiivsemaks. Kui veel eelmise aasta juunis tunnistas inimeste õigust vabalt rännata 63 protsenti vastanuid, siis nüüd on neid 75 protsenti.

Pilt: Scanpix

Uuring: pagulasi peljatakse varasemast vähem (2)

Kantar Emori tehtud uuringust selgus, et Eesti elanike suhtumine pagulastesse on muutunud positiivsemaks. Kui veel eelmise aasta juunis tunnistas inimeste õigust vabalt rännata 63 protsenti vastanuid, siis nüüd on neid 75 protsenti.

Ka nende osakaal, kes pooldavad hädas olevate inimeste vastuvõtmist, on suurenenud: eelmise aasta juunis oli selle poolt 43 protsenti elanikke, praegu on pooldajate osakaal 56 protsenti ehk üle poole rahvastikust, vahendas BNS Eesti Päevalehte.

Emori uuringujuht Aivar Voog nentis, et pagulasteema järsk esilekerkimine eelmise aasta suvel tekitas Eesti elanikes paraja emotsionaalse šoki. Seetõttu võimendusid ka igasugused hirmud.

"Praeguseks on suhtumine pagulastesse ja migratsiooni kaotanud erilise emotsionaalse värvingu. Võimendatud hirme on vähem," ütles ta. "Pagulastemaatika on üleval olnud pool aastat. Midagi hirmutavat ei ole juhtunud, see on võimaldanud sellesse temaatikasse rahulikumalt suhtuda."

Samal ajal avaldus, et ühiskonna nõudmised pagulastele on jäävad: elanikud soovivad, et pagulased hakkaksid tööle ja maksaksid makse, võtaksid omaks meie kultuurinormid ja et nende tulek ei mõjutaks Eesti inimeste sotsiaalkaitset.

Kõige usaldusväärsema pagulastemaatika kõneisikuna nimetasid eestlastest vastajad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimeest Mart Helmet, mitte-eestlased Euroopa Parlamendi saadikut Yana Toomi.

MTÜ Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson sõnas, et nõustub Emori tulemustega. „Võib tõepoolest tunda, et suhtumine on muutunud positiivsemaks. Eestisse on saabunud üle 20 pagulaspere ning kõik saavad aru, et tegemist on täiesti tavaliste inimestega, kellel on oma unistused ja soovid ning kes tulevad siia kasulike oskuste ja teadmistega,” sõnas Janson. „Eelmisel aastal valitsenud teadmatus ja hirm on lahtunud. Mitu peret on juba ka meedia vahendusel oma lugusid jaganud – abstraktsetest arvudest on saanud päris inimesed.”

Janson lisas, et muutust nähakse ka püsivas toetuses ja huvis Eesti Pagulasabi vabatahtlikule tegevusele toetuva tugiisikuteenuse vastu.

Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire” raames, mida kaasrahastavad Euroopa Liit varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi kaudu ning Eesti siseministeerium.

Uuringu korraldas Kantar Emor 2016. aasta oktoobris.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...