101 aastane õpetaja: kui peres on rohkem hoolivust, on seda ka kogu ühiskonnas

"Õpetajaameti juures oli kõige toredam see, et tundsin kuidas lapsed armastasid mind," ütles 101 aastaseks saanud Aliide-Hermiine Selirand.

Pilt: Albert Truuväärt
Persoon Haridus

101 aastane õpetaja: kui peres on rohkem hoolivust, on seda ka kogu ühiskonnas

Juuli Nemvalts

"Minu kõige suurem pikaealisuse saladus ongi see, et su lapsed ja lapselapsed ei lähe sinust mööda nii, et nad ei teataks oma uudiseid. Kui sul on side oma perekonnaga, siis tekib see sama side ümbritseva maailmaga," sõnas endine õpetaja Aliide-Hermiine Selirand.

101 aastaseks saanud Aliide-Hermiine Selirand ütles sünnipäevaõnnitlusi vastu võttes, et raske on esile tõsta teetähiseid oma pikast elust kuna neid on olnud nii rohkelt.

"Kõigepealt pean hea sõnaga meenutama oma isa ja ema, kes põliste taluinimestena õpetasid mulle, et kõike seda mida sa oled ütelnud, seda tuleb ka teha. Sellepärast meie majas palju ei lobisetud, kõik tuli enne põhjalikult läbi mõelda," muigas sünnipäevalaps, kellele lisaks kasvas peres veel kaks õde ja vend. "Seetõttu olen olnud ka ise vähesema jutuga ja eelnevalt mõelnud läbi mida ütlen."

Õpetaja elukutse valis ta juba esimese vabariigi ajal. Põhiliselt õpetas Aliide-Hermiine Selirand lastele saksa keelt ja natuke ka inglise keelt. Teda inspireeris elukutse valikul tema enda õpetaja Vigala koolist.

"Tahtsin olla just samasugune kui proua Alma Rokk. Tema käest küsisingi kõige pealt nõu kuhu kooli edasi minna õppima. Sellel ajal kui ma koolis käisin oli õpetaja ääretult lugupeetud. Õpetajal ei pruukinud üldse kuri olla, sest tahtsime tema ees olla head lapsed. Praegu tundub, et õpetajal on palju vähem autoriteeti," mõtiskles Selirand. "Kui ma ise olin koolis õpetaja, siis pidi klassis kord olema. Ega lapsed ei tohtinud tunni ajal kilgata, ega ma ka ise saanud kilgata. Õpetajaameti juures oli kõige toredam see, et tundsin kuidas lapsed armastasid mind. Nurka panemist oli vähe, aga mõnikord tuli kasutada ka seda."

Raskeid sõja-aastaid ja pärastisi keerulisi aegu meenutades ütles sünnipäevalaps, et tolle aja aitas üle elada töötamine oma koduvallas. "Sain tunda Vigala rahvas armastust just seetõttu, et nad teadsid, millisest perest ma pärit olen, mu vanemaid ja eriti vanaisa oli lugupeetud inimesed," ütles ta.

Vigalast edasi viis elu Aliiide-Hermiine õpetama Haapsalu ja sealt edasi Tallinna.

"Kuna leidsin Tallinnast abikaasa, siis tuli ka linnas eluga hakkama saada, sest siinsed koolid olid palju suuremad kui Haapsalu või Vigala omad," meenutas eakas vanaproua. Kuna vahepael oli hakkaja naine juurde õppinud õe ameti, töötas ta lisaks võõrkeele õpetajana ka kooliõena.

"Mõlemad kaks kätt tuli tööle panna," kommenteeris hakkaja naine töörohket perioodi tagant järgi.

Võõrkeele õpetaja elukutse oli nõukogude ajal kummaline: väljundit keeleoskaja õpetaja naljalt ei leidnud ja ei olnud seda kellegagi praktiseerida.

Naine meenutab rõõmuga, et vähemalt igal kevadel olid täiendavad, nädala või kahesed keelekursused, mis võõrkeeleõpetajate kvalifikatsiooni pidid tõstma.

"Seetõttu tuli keelt praktiseerida selle inimesega, kes neid kursuseid andis," muigas ta. Valmisolekut pidevalt tegutseda, uudishimu ümbritseva elu-olu vastu ja tahet uusi asju õppida, on Aliiide-Hermiinel jagunud terve pika elu.

"Minu kõige suurem pikaealisuse saladus ongi see, et su lapsed ja lapselapsed ei lähe sinust mööda nii, et nad ei teataks oma uudiseid. Kui sul on side oma perekonnaga, siis tekib see sama side ümbritseva maailmaga. Minu arvates peab eelkõige ümbritseva eluga olema suhtlemises, kuna armastusväärne suhtlemine aitab igat inimest edasi," kinnitas ta.

Veel viis aastat tagasi õpetas kange naine inglise keelt õpilastele, kes käisid tema juures kodus tundides. Enne seda käis ta veel ühekskümne aastaselt õpetamas eakatele inglise keelt.

Elu on Seliranna sõnul läinud kergemaks ja temal ei ole põhjust mingit muret kurta, kuna lapselapsed kannavad kõige üle hoolt. "Kui meenutan varasemaid aegu, tundub mulle, et ühiskonnas oli perekondlik suhtlemine ja armastus rohkem päevakorral," sõnas ta. "Seetõttu soovin kõigile, et inimesed oleksid armastavad ja hoolivad oma perekonnas. Kui perekondades on rohkem hoolivust, on seda ka kogu ühiskonnas," sõnas naine lõpetuseks.

Laadimine...Laadimine...