Eesti jäätmekäitlus lohiseb Euroopa Liidu nõuete sabas

"Loodame, et ühistele värvilahendustele üleminek terves riigis annab elanikele selguse, millised jäätmeliigid vastavasse konteinerisse tuleb visata, millega eeldatavalt tõuseb ka elanike motivatsioon jäätmeid rohkem liigiti koguda," toob keskkonnaminister Rene Kokk välja lahenduse, mis võib elanikke teadlikkust tõsta.

Pilt: Albert Truuväärt/ Foto on illustreeriv
Keskkond

Eesti jäätmekäitlus lohiseb Euroopa Liidu nõuete sabas (1)

Jaanika Valk

"Kohalikel omavalitsustel tuleb tõsisemalt olmejäätmete liigiti kogumise korraldamisse panustada, et riik saaks edaspidi ringlussevõtu sihtarvud saavutada," ütles keskkonnaminister Rene Kokk. "KOVidel on kohustus tagada korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine. Seega saavad KOVid määrata käitluskoha, kus toimub ringlussevõtt ja seeläbi ringlussevõetavaid koguseid mõjutada."

Euroopa Komisjoni ringmajanduse tegevuskava direktiivide järgi on Euroopa Liidu liikmesriikidel kohustus aastaks 2025 olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutamise sihttasemega jõuda 55 protsendini, aastaks 2030 60 protsendini ning aastaks 2035 tuleb olmejäätmeid ringlusesse võtta juba 65 protsenti. Tulenevalt sellest oli Eesti 2020. aasta eesmärk 50%, mida ei ole saavutatud.

Ringlussevõtu arvutamiseks on Euroopa Komisjon oma otsusega kehtestanud neli arvutusmeetodit ning liikmesriikidele on jäetud otsustusvabadus, missugust meetodit kasutada. Otsus jätab kuni 2020. aasta aruande esitamiseni liikmesriigile õiguse metoodikat muuta. Kui varasematel aastatel kasutas Eesti arvutusmeetodit nr 2, siis 2018. aastal võttis Eesti olmejäätmete ringlussevõtu arvutamisel kasutusele arvutusmeetodi nr 1 ja saavutas sellega ringlussevõtu määraks 49%.

Tallinnas ja Tartus on protsendi arvutamiseks kasutatud meetodit nr 4, mis võtab arvesse kõiki olmejäätmeid. Eestis üldiselt kasutusolev meetod nr 1 ei võta arvesse kõiki materjalide liike ning muudab protsendi näiliselt ning ajutiselt paremaks kui see tegelikkuses on.

"Eesti võttis algselt kasutusele kõige karmima meetodi, kuid selle tõttu sihtarv ei tõusnud. Võib öelda, et Eesti on varasemalt olnud eeskujuline viieline, aga kõige karmima meetodi järgi on tulemus kehv ning parema protsendi saavutamiseks on meetodit muudetud," ütles keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg.

Tallinna jäätmekeskuse juhataja Kristjan Marki sõnul on Tallinnas olmejäätmete uuesti ringlusesse võtmise protsent täna umbes 48 protsenti, kuid sama arvutusmeetodit kasutades jääb see kogu Eesti arvestuses vaid 30 protsendi ringi, mis ei ole eesmärgile lähedal. "Praegust protsenti arvestades ei ole võimalik, et Eesti jõuab 2030. aastaks 60 protsendini," ütles Mark.

Kohalikud omavalitsused peavad rohkem panustama

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul tuleb selleks, et riik saaks edaspidi ringlussevõtu sihtarvud saavutada, KOVidel tõsisemalt olmejäätmete liigiti kogumise korraldamisse panustada. "KOV vastutab oma haldusterritooriumil jäätmete liigiti kogumise korraldamise eest ja seeläbi on liigiti kogumine ja KOVi korraldatav jäätmehooldus ringlussevõtu sihtarve suuresti kujundav subjekt. KOVidel on ka kohustus tagada korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine. Seega saavad KOVid määrata käitluskoha, kus toimub ringlussevõtt ja seeläbi ringlussevõetavaid koguseid mõjutada. Ka tootjavastutusorganisatsioonidega suhtlemine ning pakendikogumissüsteemi tagamine on suuresti just KOVide pädevuses," ütles Kokk.

Ministri sõnul on keskkonnaministeeriumil hetkel käsil mitmed analüüsid, mille tähtajad on aasta pärast. "Need annavad suunised, kuidas jäätmekorraldust reformida selliselt, et kõiki seatud sihtmäärasid saavutada. KOVid ei ole ega jää kindlasti omapäi, riik on neile igati toeks," lisas minister.

Hiljemalt 31. detsembriks 2023 tuleb igal pool Eestis korraldada biojäätmete tekkekohalt kogumine või alternatiivina tekkekohal kompostimine. Praegu leidub siiski mitmeid KOVe, kus biojäätmete kogumine ei ole korraldatud ja elanikel tuleb neist vabanemiseks kasutada kohapeal kompostimise võimalust või selle puudumisel viia need jäätmejaama. Kui jäätmejaamas puudub biojäätmete vastuvõtmise võimalus, siis ei jäägi elanikul muud üle, kui visata need segaolmejäätmete hulka.

Keskkonnaminister toob näiteks Haljala valla, mille jäätmehoolduseeskiri ütleb, et liigiti kogutud biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning köögi- ja sööklajäätmed tuleb viia MTÜ-sse Lääne-Viru Jäätmekeskus. "Haljala valla n-ö kaugemast otsast võib aga kahjuks Lääne-Viru jäätmekeskusesse olla ligi 50 km, seega kui inimesed ise biojäätmeid ei komposti, siis neil polegi mõistlikku võimalust hetkel biojäätmeid üle anda," tõdes minister.

Ministri sõnul ei ole elanikku trahvida sellisel juhul õiglane, sest olmejäätmete kogumise korraldamine on KOVi ülesanne. Keskkonnaministeerium konsulteerib järjepidevalt KOVe, et need omakorda jäätmete üleandmiseks võimalusi looks ning elanikke piisavalt teavitaks. Investeeringutoetusi saavad taotleda kohalikud omavalitsused läbi SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse.

Ministri sõnul on üsna pea avanemas meede, mille eesmärk on toetada KOVide jäätmete liigiti kogumise taristu arendamist ning vajaliku inventari soetamist. "Meetme väljatöötamine on olnud pikk protsess ja teadaolevalt on paljud kohalikud omavalitsused ootel, et taotlust esitada," ütles Kokk.

Inimesed ei tea, kuidas jäätmeid sorteerida

Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 400 000 tonni ehk 300 kilogrammi inimese kohta. Tulenevalt jäätmeseadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik nii kodus, tööl kui ka haridusasutustes.

Kahjuks on suurimaks probleemiks see, et ei sorteerita segaolmejäätmeid ning biojäätmeid eraldi. Biojäätmed segaolmejäätmete hulgas muudavad jäätmematerjali aga raskesti töödeldavaks, põletamisse suunatavatel jäätmetel väheneb kütteväärtus ning prügimäele sattudes põhjustavad biojäätmed prügilagaasi ja nõrgvee teket. 

Keskkonnaministeerium osales koos Rahandusministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Harku Vallavalitsuse, Paikre OÜ ja Eesti Taaskasutusorganisatsioon OÜ esindajatega 2019. aastal avaliku sektori innovatsiooniprogrammi projektis "Jäätmete liigiti kogumine". Projekt keskendus sellele, miks elanike motivatsioon on jäätmete liigiti kogumises madal. Selle välja selgitamiseks viidi elanikega läbi intervjuusid, mille põhjal selgus, et üheks enim küsimusi tekitavaks probleemiks on, millisesse konteinerisse teatud jäätmeliike tohib visata. 

Erinevad värvid konteineritel

Inimesed tõid välja, et riigis ringi liikudes kohatakse konteineritel erinevaid värve ja märgistusi ning see tekitab segadust. Kui seda üheselt ei mõisteta, valitakse jäätmete äraviskamiseks pigem segaolmejäätmete konteiner.

Projekti käigus töötati välja ühtsete värvilahenduste ja piktogrammide visuaal, mille järgi minnakse edaspidi üle järgmistele värvilahendusteni: kollane – plast-, metall- ja segapakendijäätmed; sinine – paber- ja kartongpakend; roheline – klaaspakend; pruun – biojäätmed; hall ja must – segaolmejäätmed. 

Ühtse visuaali kasutusele võtmiseks saavutati kokkulepped taaskasutusorganisatsioonidega Eesti Pakendiringlus OÜ, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ ja Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ ja jäätmekäitlejatest Ragn-Sells AS-iga. Samuti on olmejäätmete liigiti kogumise juhendites sellised värvilahendused kasutusele võtnud SA Things hallatav veebiplatvorm kuhuviia.ee, kellega Keskkonnaministeerium on sõlminud vaba tahte lepingu.

"Loodame, et ühistele värvilahendustele üleminek terves riigis annab elanikele selguse, millised jäätmeliigid vastavasse konteinerisse tuleb visata, millega eeldatavalt tõuseb ka elanike motivatsioon jäätmeid rohkem liigiti koguda," toob minister välja lahenduse, mis võib elanikke teadlikkust tõsta. 

Ministeerium on ette võtnud ka uue sihtgrupi, kelles on eakad. Mullu alustati jäätmekoolide tuuridega, mis jäid eriolukorra ajal pooleli, kuid millega plaanitakse olukorra rahunedes taas jätkata.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...