KALJULAID: Eestil on Põhjamaade heaoluni veel väga pikk tee minna!

"Keskerakond on see okas tagumikus, mis tuletab meelde, et meil on veel pikk tee minna Põhjamaade heaolu suunas," lausub Põhja-Tallinna uus vanem Raimond Kaljulaid, kelle sõnul on näiteks naeruväärne meie peaministri Taavi Rõivase jutt, et viimase aja suurkoondamised Eesti ettevõtetes näitavad meie majanduse positiivset arengut.

Pilt: Scanpix

KALJULAID: Eestil on Põhjamaade heaoluni veel väga pikk tee minna! (1)

"Keskerakond on see okas tagumikus, mis tuletab meelde, et meil on veel pikk tee minna Põhjamaade heaolu suunas," lausub Põhja-Tallinna uus vanem Raimond Kaljulaid, kelle sõnul on näiteks naeruväärne meie peaministri Taavi Rõivase jutt, et viimase aja suurkoondamised Eesti ettevõtetes näitavad meie majanduse positiivset arengut.

Oled andnud aastate jooksul oma panuse Keskerakonna valimiskampaaniate tegemisse. Keskerakonna reiting on stabiilselt kõrgeim kõigist erakondadest – mis teeb ta rahva lemmikuks, kas sisu või pakend? 

Jah, Keskerakonnal on kindlasti olnud Eesti parim kampaaniameeskond. Kuid kampaania on alati töö tellija materjalist. Ka teised erakonnad on maksnud suuri summasid Eesti parimatele agentuuridele, kuid tulemust pole alati tulnud. 

Minu arvates oli, on ja jääb Keskerakonna tugevuseks see, et  oleme kuulanud Eesti inimesi, arvestanud nende murede ja ootustega. 
Ajal, mil meile pidevalt kinnitatakse, et peaksime olema Eesti meeletu edu ja heaolu üle väga õnnelikud, on Keskerakond olnud see okas tagumikus, mis tuletab meelde, et meil on veel pikk tee minna Põhjamaade heaolu suunas. Rahvarinde ajast peale on inimestel olnud unistus elada oma riigis sama hästi, kui meie edukamad naabrid. 

Keskerakond on seisnud tugeva keskklassi eest ja just majanduslikult kindlustatud keskklassi tahakski enamik inimesi jõuda, et keskenduda oma tööle, laste kasvatamisele jne.

Kolmandaks on meie reitingut hoidnud kõrgel Edgar Savisaare isiklik karisma, mis väljendub ka teistele Eesti poliitikutele kättesaamatutes valimistulemustes. Savisaare poolt hääletas viimastel kohalikel valimistel ligi 40 000 inimest. 

Tänase valitsuse jutt on see, et nad teevad häid otsuseid, kuid lihtsalt kommunikatsioon on nõrk – valitsus ei oska oma fantastilisi töövõite rahvale selgitada. Mida sina arvad ?

Eelkõige puudub praegusel valitsusel julgus juhtida. Julgus eesmärke seada ja siis nende täitmise eest vastutada. Probleeme on palju, aga peamiselt on see seotud sellega, et Eestis on võimule tulnud noorem põlvkond poliitikuid, kes oma elus ei ole midagi peale poliitika teinud. Nende jaoks on kõik väljaspool partei- ja valitsuskoridore tundmatu ja hirmutav. Ja nii hoitaksegi meeleheitlikult oma toolist kinni. 
Kui midagi läheb valesti, siis püütakse seda kuidagi õigustada. 

Viimasest ajast meenub kõige naeruväärsemana peaministri selgitus, kuidas peaksime pigem õnnelikud olema, et meie majandus Läti majandusest aeglasemalt kasvab. Nimelt teab meie tark peaminister, et Läti majanduskasv on ainult seetõttu kõrgem, et seal makstakse inimestele väiksemat palka.  

Samuti püüti inimestele maha müüa mõtet, et viimase aja suured koondamised on kõik väga positiivsed arengud, liigume suuremat lisaväärtust loovate töökohtade poole. 

See on mõistagi absurd. Majanduskasv on päris kindlasti üks neist võtmenäitajatest, millega valitsuse tööd hinnata. Ja suured koondamised on väga tõsine probleem, see näitab, et ettevõtted ja investeeringud pigem lahkuvad Eestist. 

Kes on parem meediaga suhtleja – Rõivas, Ansip või Savisaar? 

Ma ausalt öeldes ei mäleta, et mõni Eesti peaminister oleks olnud sedavõrd madalalt hinnatud nii lihtsate inimeste, ettevõtjate kui ka ajakirjanike poolt kui Taavi Rõivas seda on. Sellist konsensust pole ammu olnud. 

Siin ei aita ladusam suhtlemine meediaga. Pigem mulle tundub, et Reformierakonnas on otsustatud, et mida vähem peaminister välja paistab, seda parem parteile. 

Ansipil jätkus viitsimist rääkida ajakirjanikele sama juttu kas või 93 korda, vaatamata sellele sai ta 2007. aastal pressivaenlase tiitli. 
Aga lõppude lõpuks, millega mõõta poliitiku edukust meedia või siis laiemalt ühiskonnaga suhtlemisel? Küllap peame ikkagi vaatama hääletustulemust, ja see on päris kindlasti Edgari kasuks. Edgariga koostöö perioodi jääb palju eri kriise ja kriitilisi momente. Tuletagem meelde kas või kirikuraha skandaali või siis viimasel aastal läbiotsimist Hundisilmal. Mõlemal korral kutsus ta esimesel võimalusel kokku kõigile avatud pressikonverentsi, et vastata küsimustele. Nii on olnud ka palju kordi varem. 

Poliitik peab olema piisavalt kõva ja endas kindel, et mitte muretseda selle pärast, ega temast ometi homses ajalehes halvasti ei kirjutata. Küll aga võiks muretseda selle pärast, mida kirjutavad 50 või 100 aasta pärast ajaloolased. Ja kas kirjutavad. 

Kunagi tegime uuringu, et Savisaare kohta ilmus erameedias vaid paar protsenti positiivseid uudiseid, ülejäänud olid negatiivsed või äärmisel juhul neutraalsed. Või siis hiljutine seik, kui Aktuaalne kaamera suutis Poska kuju avamise uudises Savisaare taas pildilt täiesti välja lõigata. Miks meedia nii käitub, on see siis demokraatlik? 

See on osa poliitilisest võitlusest. Päris suur osa meediast on paraku oma suhtumiselt ja hoiakutelt osa võimul olevast parempoolsest establishmentist ning Savisaar ja Keskerakond on alati olnud selle establishmenti suurim oponent. Kuid ega meil ikkagi pääsu ei ole. Meid eestlasi on liiga vähe, et üksteist vaenulikult põrnitseda. Ikka anname ka need väikesed väiklased asjad teisele poolele andeks ja suhtleme edasi, kaitseme ja selgitame oma seisukohti ja anname parima, et need jõuaksid rahvani. Õnneks on tänapäeval poliitiku käsutuses ka väga palju võimalusi valijaga otse suhelda. Mitte ainult tänaval, vaid ka sotsiaalmeedias, uudiskirjade kaudu jne. See ongi muutnud oluliselt ka meedia käitumist. Jah, toodetakse rohkem negatiivseid uudiseid, kuid ignoreerida enam nii lihtne ei ole. 

Mida n-ö moodne hipsterite elupaik Põhja-Tallinn sulle tähendab ja miks otsustasid kulisside tagant sisuliselt lavale tulla? Oled ka ise hipster?

Kalamaja ja Telliskivi kant on mulle hästi tuttav. Veedan siin palju vaba aega, mul on siin palju sõpru.  See on ka täiesti eriline linnaosa. Siia on aastate jooksul kogunenud väga paljud Eesti loovettevõtted, aga ka lihtsalt loovad ettevõtted, kes teevad midagi erilist ja püüavad muuta maailma. Teiseks mulle väga meeldivad siinsed inimesed. Kolmandaks oli siin kujunenud mõnevõrra ebatavaline olukord pärast seda, kui nii linnaosavanem kui ka tema asetäitja majast lahkusid. Seega nägin võimalust tulla ja teha midagi linnaosa heaks, mida ma südamest armastan, võtta enda peale ühe keerulise olukorra lahendamine. Aga peamiselt tahan  elanike heaks käegakatsutavaid asju ära teha. Ma tulen erasektorist ja seal ei piisanud kunagi ainult ilusatest silmadest või heast jutust. Lõpuks räägivad ikka ja ainult tehtud töö ja tulemused. 

Mis puutub aga hipsterielu – ei, ma ei kavatse kasvatada vuntse, teeselda gluteenitalumatust, kanda tööl kitsaid teksasid ja flanellsärke. Aga ma olen 34-aastane mees ega kavatse hakata nii pea elama igavat pensionärielu või muutuda poliitiliseks kuivikuks. Isegi kui see toob kaasa mingeid sekeldusi. 

Milline on Põhja-Tallinna tulevik – kas kusagile tuleb uus supelrand, kas Kopli liinidest saab rikkurite elurajoon ja Sitsimäele kerkib pilvelõhkuja? Kas ka Kopli maine paraneb?

Selle piirkonna tegelik potentsiaal on kordades suurem kui seni nähtu. Ärme veel räägi nii konkreetsetest projektidest, selleks tahan ma linnaosa asjadesse palju põhjalikumalt süveneda. 

Keskerakond on liberaalne erakond. Me usume sellesse, et riik või linn peab toetama ja looma võimalusi, aga lõpuks otsustavad inimesed ise, milliseks nende elukeskkond kujuneb. 

Kopli maine on juba paranenud. Ma arvan, et täna näevad kõik nii Põhja-Tallinnas kui ka laiemalt Kopli liine pigem võimaluse kui probleemina. 
Samas ei tohi ilusate asjade kõrval unustada, et siin linnaosas on ka kõige sügavamad sotsiaalsed probleemid. Ja linnaosa teenused on nendele peredele ja eriti abi vajavatele vanadele inimestele väga vajalikud. Ma kavatsen väga tõsiselt süveneda ka sellesse valdkonda ning leida võimalusi nende teenuste taseme tõstmiseks. 

Kui me räägime linnaosas asjade korda tegemisest, siis selle esmane eesmärk ongi just hoolitseda, et majas oleks töörahu ja spetsialistid saaksid keskenduda kõige olulisemale – inimeste aitamisele. 

Mida arvad Kadri Simsoni ja Aadu Musta tegevusest – kongress on läbi, aga nad ei plaani sõjakirvest maha matta. Kui Kadri saanuks erakonna juhiks, mis seisud oleksid Keskerakonnal praegu?  

Üks minu väga apoliitiline sõber ütles kunagi Facebookis selle kohta väga hästi, refereerin teda mälu järgi. Nimelt et teistes erakondades on kongressil üks kandidaat, kes lihtsalt saab esimeheks. Keskerakonnas on tuline võitlus, mille igat nüanssi kuude kaupa kajastatakse ja valgustatakse. Ja kui siis Savisaar võidab, kirjutatakse ikka, et Keskerakonnas on diktatuur. Kongressil vaatas erakonna liige, kus me oleme. Jah, riigis opositsioonis, kuid Tallinnas ja paljudes teistes omavalitsustes väga tugeval positsioonil ning selgelt esiliigas oma reitingu ja valimistulemuse poolest. Seega lükati järsud muutused tagasi. 

Mina küll nii naiivne ei olnud, et oleksin arvanud, et pärast kongressi võtame kõik üksteisel käest kinni ja laulame "Kui sul tuju hea" laulu. Nagu varasematel kordadel, on ägedale võitlusele alati järgnenud ka teatud järellained, seejärel rahunemine ja lõpuks minnakse ikkagi edasi.

Keskerakond on populaarseim erakond, aga kui suur oleks erakonna toetus rahva seas veel siis, kui ta pidevalt kapo lõugade vahel poleks, vaid saaks rahulikult meedia päikesepaistel valitseda nagu Reformierakond?

Mul on sellele teemale natuke teine vaatenurk. Tunnen Savisaart pea viisteist aastat, oleme selle aja jooksul teinud koos palju tööd, kampaaniaid, andnud välja tema raamatuid ja teinud erinevaid krutskeid. Kui omasid pekstakse, siis tuleb seda kindlamalt nende kõrval seista. Kapo võikski tegeleda politseiasjadega ja jätta poliitika professionaalidele. Mida on need amatöörid siis saavutanud? Nad panid oma aastaraamatusse Yana Toomi, siis kaotasid kohtus ja Yana sai Euroopa Parlamendi valimistel 25 251 häält, mis on mandaat, millega paraku enam ei saa vaielda. Ja ta on nüüd selgelt silmapaistvaim Eesti eurosaadik.

Kapo üritas mingite vihjetega kahjustada Mihhail Kõlvarti mainet. Tulemus? Kõlvart sai riigikogu valimistel 10 996 häält. Kapo seltskonna silmarõõm Ken-Marti Vaher viis korda vähem, pisut üle 2000. Ei tule neil poliitika tegemine hästi välja.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...