LINNAPEA MIHHAIL KÕLVART: Vabaduse õhk peaks meid ühendama, mitte lahutama

"Juba keskajal öeldi, et linnaõhk teeb vabaks. Tähtis on, et see vabaduse õhk inimesi ühendaks, mitte lahutaks," lausub aastalõpuintervjuus Pealinnale linnapea Mihhail Kõlvart, kelle uusaastasoov on, et poliitikud ei õhutaks enam ühiskonnas vastasseise ja negatiivsust. "Et ei otsitaks süüdlasi ja inimeste vahel poleks pidevat konflikti lähtuvalt nende erakondlikust kuuluvusest, rahvusest või vanusest."

LINNAPEA MIHHAIL KÕLVART: Vabaduse õhk peaks meid ühendama, mitte lahutama

Maarja-Liis Arujärv

"Juba keskajal öeldi, et linnaõhk teeb vabaks. Tähtis on, et see vabaduse õhk inimesi ühendaks, mitte lahutaks," lausub aastalõpuintervjuus Pealinnale linnapea Mihhail Kõlvart, kelle uusaastasoov on, et poliitikud ei õhutaks enam ühiskonnas vastasseise ja negatiivsust. "Et ei otsitaks süüdlasi ja inimeste vahel poleks pidevat konflikti lähtuvalt nende erakondlikust kuuluvusest, rahvusest või vanusest."

Jõulud on kinkimise ja rõõmu aeg. Millised on teie lapsepõlvemälestused seoses jõuludega?

Meenub, et meie peres tekkis juba mu lapsepõlves traditsioon, et jõuluvana olen mina. Ajast, kui lapsel tekib arusaam, et jõuluvana on tegelikult isa, kes korraks läheb välja ja tuleb siis tuppa taas jõuluvana vormis, tekkis kuidagi iseenesest selline komme. See oli umbes kooli alguses.

Kas panite siis habeme ette ja kostüümi selga?

Jah, mulle pandi kõik riided valmis ja mul tekkis millegipärast isegi illusioon, et pereliikmed ei tunne mind ära. Vanemad lugesid mulle luuletusi ja see kinkide üleandmise rõõm meeldis mulle juba lapsena. Ka praegu on mul peres jätkuvalt täita jõuluvana roll, kahjuks on aga äärmiselt vähe aega, et kinke valida. Aga see aeg tuleb leida.

Äsja sai valmis Tallinna hiigelprojekt Reidi tee, mis avas linna veel rohkem merele. Milline on teie enda side merega?

Jällegi – juba lapsepõlvest mäletan, et kui reisisime Eestist kaugemale, oli mul alati ootus, et igas linnas peab olema meri ja vanalinn. Tallinlastena ei saa me sageli aru, kui unikaalne on meie linn, et meil on nii vanalinn – tõeline pärl – kui ka meri. Meie perel oli kunagi suvila mere ääres, mis tähendas, et sain igal suvel palju ujuda. Juba toona tõmbas mind mere energeetika ja esteetika. Meri võib olla iga päev erinev, näiteks mulle meeldib väga tormine meri. Kui lapsepõlves sadas vihma ja olid suuremad lained, siis see nagu kutsus mere energeetikast osa saama. Ka praegu tunnen vahel, et on hea minna mere äärde – see kuidagi rahustab ja seab mõtted korda.

Mis on linnas järgmine paik, kus saab tulevikus paremini merevaateid nautida?

Linnahall ja selle ümbrus. Praegu räägime me linnahallist eelkõige kui ajaloolise väärtusega hoonest, kuid tegelikult tuleb kogu  ümbruskonna avalik ruum välja arendada.

Kindlasti saab see olema koht, kus linn on veel rohkem merele avatud.

Millal me saame teada, kui palju Reidi tee valmimine sõitmist kiirendas? Ja kuidas on rahvas uue tee vastu võtnud?

Meil ei ole praegu veel fooritsüklid täpselt paika pandud. Loodame, et jaanuari alguseks on selle tööga ühele poole jõutud ning saame juba konkreetselt mõõta, kui suur on läbilaskevõimsus. Haljastuse tegelikku ilu saame näha alles kevadel.

Väga paljud inimesed kiidavad Reidi tee ehitamist. Samas tuleb aru saada, et vaid lisatee ei lahenda lõplikult ummikute probleemi. Ehitasime teed poolteist aastat ja selle aja jooksul suurenes autode arv linnas 5-7%. Et elu linnas seisma ei jääks, peab kogu aeg teede infrastruktuuri arendama. Kogu maailmas on nii, et seal, kus kasvab majandus, kasvab ka autode arv.

Kuidas siis autostumist piirata? Kas inimesed on selleks üldse valmis?

Lihtsat lahendust siinkohal pole ja rakendada tuleb mitmeid meetmeid. Esiteks peab ühistransport olema mugav ja kiire. Üks suur samm rohelisema linna suunas on see, et ostame lähiaastatel 350 gaasibussi. Aastaks 2025 on plaanis üldse diiselbussidest  loobuda.

Teiseks – umbes 30% autodest, mis Tallinna tänavatel sõidavad, tulevad siia teistest omavalitsustest. Peame koos naabervaldade ja -linnadega looma ühise ühistranspordisüsteemi. Aga see võtab aega.

Kesklinnas ja ka mujal tuleb luua rohkem ja paremaid liikumisvõimalusi nii jalgratturitele kui ka jalakäijatele.

Samas peab mõtlema, kuidas saaks autod rohkem kesklinna vältida. Praegu valmistume Mustakivi tee läbimurde projekteerimiseks – sealt jõuaks edasi Laagna teele, siis Smuuli teele ja lennujaama juurde. Nii tekiks Tallinna nö väike ring ja ka ühine transpordivõrgustik, mis annab autodele tulevikus parema võimaluse kesklinna vältida.

Kui me vaatame linna kaarti, siis Tallinn on ju kikilipsu kujuline. Tihti polegi muud võimalust, kui sõita läbi kesklinna. Nii et enne, kui hakkame liiklust piirama, peame looma alternatiive. Näiteks peatänava projekt oli plaanina ilus, aga ei arvestanud üldse linna liiklusega. Ei ole mõeldav lasta tekkida olukorral, kus ühel Tallinna peamagistraalil kahandatakse liiklust 75%.

Millised olid linnavalitsuse tänavused suurimad töövõidud ja raskeimad otsused?

Reidi tee oli sümboolne projekt ja tänavuse aasta kõige suurem investeering. Kõige keerulisem oli ilmselt lahendada Christopher Nolani filmi "Tenet" võtete tõttu linnas liikluse ümberkorraldamist. Me mõtlesime tunde ja päevi, kuidas lahendada olukord nii, et inimesed pääseksid liikuma ja film saaks siiski valmida.

Kindlasti oli üks suursaavutusi Tallinna päeva etteütlus, mida kirjutas Vabaduse väljakul lausa 1780 inimest. Eesti keele aasta puhul oli see üks väga suur ja sümboolne ettevõtmine.

Lahendasime veel ühe suure probleemi. Varem rahastati puudega laste tugiisiku teenust Euroopa Liidu kaudu, aga nüüd nende tugi lõppes. Tallinn leidis ise võimaluse teenuse eest tasuda.

Väga paljude projektide valmimist, mille kallal me sel aastal tööd alustasime, saab näha tulevikus. Esiteks hakkasime aktiivselt tegelema lennujaama ja sadama vahelise trammiliini rajamisega.

Ma ei tea, kas tallinlased on märganud, et linnas on sel aastal ka rohkem jõuluvalgustust, andsime kaunistamiseks mullusest rohkem raha.

Tallinn kahekordistab järgmisel aastal investeeringuid spordi valdkonda. Kas linnas piisab sportimispaiku või on neid  juurde vaja?

Tallinn on loonud palju võimalusi mitte ainult harrastajatele, vaid ka tippsportlastele. Üks hea näide on meie Tondiraba jäähall. Aga inimeste vajadused on suuremad – kõik treeningajad on seal täis ning klubid vajavad veelgi rohkem ruumi. Ehitasime Sõle spordikompleksi koos ujulaga ja seegi on väga hõivatud, nii ujula kui ka sportmängude saal.

Koos erasektoriga on kavas ehitada suur olümpiaujula Tondiraba jäähalli kõrvale. Eesmärk on, et piirkonnas tekiks omamoodi spordilinnak, kus on jäähall, ujula ja ka unikaalne looduspark, mille inimesed on juba omaks võtnud. Seal paikneksid mängu- ja spordiväljakud, ekstreemspordialade väljakud, saaks piknikku pidada jne.

Järgmisel aastal plaanime veidi renoveerida ka Tallinna spordihalli ja Kadrioru staadioni. Soovime korrastada Pirita velotreki, aga seda saab teha vaid koostöös riigiga.

Olete linnapeana algatanud väga menukad spordihommikud, kus osalevad sajad inimesed. Mida linn saab ära teha, et lapsed ei istuks nutiseadmetes?

Sport on populaarne, spordiga tegeleda on moodne. Aga  statistikat vaadates selgub, et on väga palju inimesi, kes ei tee sporti. Ja mis kõige kurvem, suur osa lastest ei liigu piisavalt.

Tallinn toetab aktiivselt laste ja noorte spordiharrastust, toetame klubisid, kus kokku tegeleb sportimisega enam kui 20 000 last.
Püüame ka koolides luua täiendavaid võimalusi aktiivseks liikumiseks, näiteks on meil "Sport kooli" projekt. Lõppkokkuvõttes sõltub kõik ikka lastevanemate hoiakutest. Nemad peavad mõistma, miks on liikumine lastele tähtis.

Mainisite raekojas peetud kõnes, et juba keskajal andis Tallinna õhk eestlastele vabaduse, aga meie suur eesmärk on seda vabadust säilitada. Mis vabadust ohustab?

Minu arvates on väga tähtis, et meil kõigil oleks selge arusaam, et vabadus ei ole ainult õigus, vaid ka kohustus. Ja meie vabadus lõppeb alati seal, kus algab teise inimese vabadus. See arusaam tekkis juba keskajal. On tähtis, et vabaduse õhk inimesi ühendaks, mitte vastupidi. Et inimeste vahel ei oleks pidevat konflikti ja vastasseisu lähtuvalt nende erakondlikust kuuluvusest, rahvusest või vanusest.

Kõik tunnevad, et viimasel ajal on ühiskonnas väga palju negatiivsust. Just poliitikud tekitavad ühiskonnas pingeid juurde, arvates, et mida bravuursem ja brutaalsem on nende retoorika, seda parem.

Võib-olla kellelegi tundub, et negatiivsed ja jõulised väljaütlemised on siirad ja ausad. Aga konfliktsus ei tähenda siirust ja ausust. Iga sellist sõnumit võimendab ka meedia, mis tekitab ühiskonnas negatiivse õhkkonna, ja see negatiivsus üha kasvab. Inimesed saavad poliitikutel impulsi ja hakkavad ka ise seda tootma. Siis polegi midagi imestada, kui inimesed on stressis ja vägivald ühiskonnas kasvab. See toob kaasa halbu tagajärgi meile kõigile.

Järjest raskemaks muutub üksteisega rääkimine ja üksteise mõistmine? Otsitakse ühist vaenlast?

Jaa, populaarne on näidata, et keegi on vaenlane, keegi on kõiges süüdi. Siis saab kõigile seletada, miks on kellegi näol tegu vale inimesega, vale erakonnaga, vale inimrühmaga jne. See kõik ei ole ainult retoorika, vaid juba tendents. Aga ajaloost teame, et sellised tendentsid ühiskonnas võivad viia väga ohtlikule rajale.

Linn tuli aasta lõpus välja ettepanekuga, et baarid võiksid lõpetada alkoholimüügi kell kaks öösel. Kas usute siiralt, et sellest on kasu?

Ühest küljest inimestele piirangud ei meeldi. Samas näitavad  uuringud, et inimesed soovivad rangemat alkoholipoliitikat. Ka meie Tallinnas peame võtma vastutuse. Mäletame, et alles kümnend tagasi oli võimalik poodidest ka öösel alkoholi osta, ja et kõigepealt keelas selle ära just Tallinn. Ka siis leiti, et mis kasu sellest on. Nüüd oleme kõik sellega harjunud ja teame, et otsusel oli positiivne mõju, korrarikkumiste ja joobes juhtide arv kahanes.

Ma arvan, et on õige aeg astuda veel üks samm. Me näeme, kui suured probleemid on seotud baaridega, kus müüakse alkoholi ööpäev läbi. Lärm, korrarikkumised jne. Ja kui meie lapsed lähevad kooli, siis nad näevad nende baaride juures joobes inimesi. See on sama asi, millest ennist rääkisime – meie vabadus lõppeb seal, kus algab teiste inimeste vabadus. Meie lastel peab olema vabadus öösel magada, mitte kuulata, mis selliste baaride lähedal hoovis toimub. Ja see ei ole ainult vanalinna probleem.

Tallinn sai tänavu mitmelt poolt tunnustust. Euroopa Komisjoni uuring tegi kindlaks, et meil on rikkalikum kultuurielu kui Riias ja Helsingis ja et ka meie elukeskkond on välismaalaste pilgu läbi parem kui naaberlinnades – eriti kiideti ühistransporti. Mida neist hinnangutest arvate?

Kohtusin hiljuti ametlikult Saksamaa suursaadiku Christiane Hohmanniga. Terve kohtumise vältel rääkis ta, kui unikaalne on Tallinn võrreldes Saksamaaga. Esiteks tõepoolest mugav ühistransport, mis käib täpselt sõiduplaani järgi. Isegi nö saksa täpsusega harjunud inimesed panevad seda tähele, sest neil ei ole see enam nii iseenesestmõistetav. Lisaks digitaliseerimisele äratab tähelepanu, et linn on puhas ja ilus.

Kui rääkida kultuurielust, siis järgmisel aastal hakkame me aktiivselt tegelema linnateatri ehitamise ja Salme kultuurikeskuse renoveerimisega. Tallinnas on tõesti väga huvitav ja laiapõhjaline kultuurielu tänu sellele, et linn toetab kultuuri väga palju – nii suuri festivale, spordiüritusi kui ka sadu väiksemaid sündmusi ja eraalgatusi.

Teil oli tänavu esimest korda linnapeaks olemise ajal võimalik eelarve oma nägemuse kohaselt kujundada. Millele kõige rohkem tähelepanu pöörasite?

Mulle on alati olnud südamelähedane haridus, ja see valdkond on ka linna eelarves ikka esikohal olnud, nii ka järgmisel aastal.  Palju investeerime ka ühistransporti ja sotsiaalvaldkonda – seal kasvasid investeeringud lausa 170%. Näiteks laiendame Iru hooldekodu. Kui rääkida teenustest, siis oleme suurendanud transporditeenuste võimalusi erivajadustega inimestele.

Erivajadustega laste teema on meil tähelepanu keskpunktis, tuleval aastal avame ümberehitatud Tondi põhikooli ja alustame teise samalaadse kooli, Lasnamäe põhikooli ehitamist. Ka iga uue mänguväljaku puhul peame mõtlema sellele, et neid saaksid kasutada ka erivajadustega lapsed.

Koolidele antakse raha ka koolikiusamise vähendamiseks. Kuidas seda teha – kas on vaja tugevamat väärtuskasvatust või siis rangemat kontrolli?

Kõige võimsam vundament inimese jaoks on lastetuba ehk kodune kasvatus. Samas on teada, et kui ühiskonnas suurenevad pinged või suunatakse viha mingi sotsiaalse rühma vastu, reageerivad sellele lapsedki – pinge ja kiusamine koolides kasvab. Ja pahatihti muutub kiusamise ohver tulevikus ise kiusajaks.

Esmase tähtsusega on probleemi teadvustamine, tunnistamine, et see on olemas ja et asjaga tuleb tegeleda. Koolides peavad olema inimesed, kes võtavad enda peale vastutuse märgata ja sekkuda. Õpetajad, lapsevanemad, ja mis väga oluline – ka lapsed. Laste seast tuleb leida positiivseid liidreid, kes osaleksid kiusamisvastastes programmides. Vaid õpetajate-vanemate-laste nö kolmikliit tekitab vajaliku efekti.

Teil on seitsmeaastane tütar – milliseid põhimõtteid järgite tema kasvatamisel?

Minu arvates on vanemate kohus näidata lapsele selle maailma avarust ja mitmekesisust. Et tal tekiks juba lapsepõlves võime näha asjade vahel seoseid ja seaduspärasusi. See on võimalik vaid siis, kui laps saab tegeleda väga erinevate asjadega. Ja siis mingil ajal valib ta ise ala, millega juba tõsiselt tegeleda tahab.

Tallinn tähistas sel aastal 800 aasta juubelit. Kas saite linna kohta midagi uut teada?

Üks huvitav fakt oli see, et juba aastal 1682 joonistas üks Rootsi insener ja kartograaf kaardi, kuhu oli märgitud tee, mis algas sadamast, jõudis mere äärde ning hargnes seejärel kaheks – üks haru Pirita ja teine Narva suunas. Hargnemine algas umbes samast kohast, kus on praegu Russalka monument. Huvitav, et Reidi teega sarnanev lahendus oli aktuaalne juba enam kui 300 aastat tagasi.

Veel üks huvitav fakt – ka keskajal kehtisid alkoholimüügi piirangud. Alkoholi tohtis müüa ainult kella üheksani õhtul ja iga pidu, isegi pulmad pidi lõppema kell üksteist õhtul.

Ma igaks juhuks ütlen kohe, et meil selliseid plaane ei ole. (Naerab.) Ei hakka inimesi hirmutama. Ajalugu vaadates aga näeme, et pole midagi uut siin päikese all.

Mida soovite igale linnaelanikule uueks aastaks?

Meie elutempo on kogu aeg väga kiire. Kardame, et jääme nö rongist maha, ja arvame, et see ongi meie elu. Aga tõeline elu ei ole kui kihutav rong, teha tuleb ka peatusi. Jõuluaeg on õige hetk peatumiseks, et mõista – lähedased ongi kõige tähtsamad. Oluline on hoida sama tunnet enda sees kogu aeg, terve aasta jooksul. Jõuluajal on meil võimalus mõista, kui tähtis on südamesoojus ja armastus meie igapäevases elus.

Laadimine...Laadimine...