Nõukogude dissident Jüri Kukk saanuks reedel kaheksakümneaastaseks

Tartu ülikooli kunagine õppejõud ja teadlane Jüri Kukk, kes kogus fabritseeritud kriminaalasja ning Nõukogude kohtu ebaõigluse tõttu tuntust pigem dissidendi ja vabadusvõitlejana, saanuks 1. mail 80-aastaseks, teatas akadeemiline mälestuskeskus Hereditas.

Pilt: Scanpix/Pilt on illustratiivne

Nõukogude dissident Jüri Kukk saanuks reedel kaheksakümneaastaseks (2)

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

Tartu ülikooli kunagine õppejõud ja teadlane Jüri Kukk, kes kogus fabritseeritud kriminaalasja ning Nõukogude kohtu ebaõigluse tõttu tuntust pigem dissidendi ja vabadusvõitlejana, saanuks 1. mail 80-aastaseks, teatas akadeemiline mälestuskeskus Hereditas.

Aastal 1958. Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) keemiaosakonda astunud Kukk spetsialiseerus elektrokeemiale. Pärast armeeteenistust Kesk-Aasias sai Kukest TRÜ õppejõud, kes avaldas enda karjääri jooksul paarkümmend erialast teadustööd. Aastatel 1975–1976 võimaldati tal sõita Nõukogude Liidust Prantsusmaale, kus ta ligikaudu aasta Pariisi lähedal Bellevues keemikuna stažeeris.

Sealpool raudset eesriiet elamine muutis põhjalikult Kuke tõekspidamisi ja maailmavaadet. Tulnud tagasi kodumaale, jutustas ta kõigile avameelselt elust-olust kapitalistlikus riigis. Näiteks sellest, kuidas Prantsusmaal saavad samas laboratooriumis rahumeelselt koos töötada keemikud, kellest üks on fašist ja teine kommunist.

Seesugune avameelsus ei meeldinud mõnedele kolleegidele Tartus ega ka TRÜ tolleaegsele administratsioonile. Hakati otsima ettekäändeid ja võimalusi, et ebasoosingusse sattunud keemikust lahti saada. Kukk otsustas lahkuda komparteist, pannes 1978. aastal oma liikmepileti lauale, mis oli pretsedenditu samm NLKP ajaloos. Otsitud põhjustel vallandatigi Kukk 1979. aastal.

Kaotanud töö kodulinnas, esitas Kukk kohalikele võimudele sooviavalduse koos abikaasa ja kahe alaealise lapsega okupeeritud Eestist lahkumiseks, lootes erialast rakendust leida Prantsusmaal. Alates 1979. aastast osales Kukk nõukogudevastases liikumises. Näiteks 1980. aasta algul käis ta Moskvas, kus ta välisajakirjanikele andis üle Eesti, Läti ja Leedu vastupanuvõitlejate protestikirja Nõukogude vägede kohaloleku ja sõjategevuse vastu Afganistanis. Jälitamise ja tagakiusamise eesotsas olid Eesti NSV prokuratuuri eriti tähtsate asjade uurija Erich Vallimäe ja Tartu KGB tolleaegne ülem Anti Talur.

KGB-lased arreteerisid Kuke 1980. aasta 13. märtsil tema kodu lähedal Tartus ning heitsid ta Tallinna Patarei vanglasse. 29. aprillil 1980 arreteeriti Tartus ka Mart Niklus. Protestiks kinnipidamise vastu alustasid mõlemad 1980. suvel näljastreiki.

Pärast ligi pool aastat kestnud eeluurimist Tallinnas korraldati järgmise aasta 5.–8. jaanuarini Eesti NSV ülemkohtus Kuke ja Nikluse üle kohtulavastus. Pealtnäha avalikel, kuid tegelikult suletud istungitel täitsid kohtusaalis istekohti enamasti KGB-lased. Kohtualused pidasid arveteõiendust justiitsjanditamiseks. Kumbki ei tõusnud istungitel püsti, mõlemad keeldusid kohtu küsimustele vastamast ega tunnistanud ennast ka süüdi. Kukke karistati kaheaastase vabadusekaotusega.

Eluohtlikus seisundis saadeti ta peatselt Eestist välja karistuse kandmiseks Venemaal. Kelle korraldusel seesugune otsus tehti, pole Eesti õiguskaitseorganid tänapäeval soovinud välja uurida, märgib Jüri Kuke mälestuskeskus.

Protestides justiitsterrori vastu Patarei vanglas alustatud näljastreigiga, suri Kukk Vologda repressiivasutuses ööl vastu 27. märtsi 1981. Eestist kohale sõitnud lesk Silvi Kukk ja võitluskaaslased sängitasid Kuke põrmu Vologda linna kalmistuele 30. märtsil.

1989. aasta sügisel saadi Venemaalt luba Kuke põrmu ümbermatmiseks Eestisse. Viimse puhkepaiga leidis kadunu Kursi kalmistul 25. novembril 1989. Matusetalitusest võttis osa umbes sada leinajat, südamliku järelhüüdega esines ka TRÜ tolleaegne rektor Jüri Kärner.

Kuke mälestuskeskus toonitab, et Kuke justiitsmõrv on üks jälgimatest faktidest, mis Stalini-järgses Nõukogude Liidus seaduslikkuse suitsukatte varjus on toime pandud.

Süü tõendamatuse tõttu asjaosaline postuumselt detsembris 1988 täielikult rehabiliteeriti. Alusetult süüdimõistetuna rehabiliteeriti kaaskohtualune Niklus 15. novembril 1990.

Poliitvangistuses surnud Kuke mälestuseks on USA välja andnud tema portreega suveniirmargi. Kuke auks on nimetatud ka üks täht Draakoni tähtkujus.

Aastast 1997 korraldab akadeemiline mälestuskeskus Hereditas märtsi lõpul Tartu ülikoolis Jüri Kuke mälestuskonverentse. Tänavune konverents oleks pidanud olema juba kahekümne neljas, kuid eriolukorra tõttu jäi see ära.

Mälestus kodumaal vangistatud ja võõrsil surnuks vaevatud teadlasest on jääv. Mälestuskeskus avaldab lootust, et Kremli-meelsete justiitskurjategijate poolt vaenatud, kuid postuumselt rehabiliteeritud Kuke vangistamises ja hukkumises süüdlased võetakse inimsusevastase kuriteo eest Eestis siiski kohtulikule vastutusele.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...