Suri filmikunstnik ja režissöör Tõnu Virve

Ta kujundas Eesti Televisioonis üle tuhande saate, Eesti Telefilmis kontsertfilme ja oli 15 aastat Eesti Reklaamiklubi kunstnik. Virve kuulus Eesti Kinoliitu alates 1980. aastast.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

Suri filmikunstnik ja režissöör Tõnu Virve

Toimetaja: Sandra Lepik

Ta kujundas Eesti Televisioonis üle tuhande saate, Eesti Telefilmis kontsertfilme ja oli 15 aastat Eesti Reklaamiklubi kunstnik. Virve kuulus Eesti Kinoliitu alates 1980. aastast.

Teisipäeval suri 73-aastasena režissöör, teatri- ja filmikunstnik ning produtsent Tõnu Virve (18.06.1946–01.10.2019), vahendas BNS ETV uudistesaadet "Aktuaalne kaamera".

Aastatel 1970–1975 töötas Virve Eesti Televisioonis mittekoosseisulise lavastuskunstnikuna, 1975–1980 ENSV Riikliku Noorsooteatri peakunstnikuna ning 1981–1989 lavastaja ja lavastuskunstnikuna stuudios Tallinnfilm. 1990. aastal asutas Virve osaühingu Freyja Film, mis oli üks esimesi erafilmistuudioid Nõukogude Liidus ja tegeleb Freyja Film mängu-, dokumentaal- ja õppefilmide tootmisega.

Virve lõi Tallinnfilmis lavastuskunstnikuna seitse mängufilmi. 1987. aastal tegi ta samas režissööridebüüdi lühimängufilmiga "Ringhoov" (Arvo Valtoni novelli "Mustamäe armastus" ainetel). Järgnesid täispikad mängufilmid "Surmatants" (1991) ja "Luukas" (1992) juba Freyja Filmi alt. Virve kirjutas mängu- ja dokumentaalfilmide stsenaariume, nt "Lenduri noorus" (koos Hugo Aderiga, 1987), "Desintegraator" (koos Oskar Kurganovi ja Mati Undiga 1993–2000), "Üksi" (2014), "Teekond" (2014), "Situatsioonid" (2016), "Mees, kes kinkis maailmale Tšaikovski", "Kas mõistab järeltulev sugu ..." (koos Mati Elistega, 2017).

Ta kujundas Eesti Televisioonis üle tuhande saate, Eesti Telefilmis kontsertfilme ja oli 15 aastat Eesti Reklaamiklubi kunstnik. Ta oli ka 1980. aasta Tallinna olümpiapurjeregati ava- ja lõputseremoonia peakunstnik ja esines teatrikunstnike näitustel mitmel pool maailmas. Virve kuulus Eesti Kinoliitu alates 1980. aastast.

Laadimine...Laadimine...