9 kommentaari

flaam

Vasta kommentaarile

https://uueduudised.ee/uudis/maailm/ule-40-aasta-belgias-elanud-tamara-jegorov-pages-moslemite-eest-eestisse-tagasi/

komiteelane

Vasta kommentaarile

19. nov. 1990. a. saadeti komiteelased CSCE Pariisi nõupidamiselt minema.
Ei lubatud osaleda, sest tegemist oli ühiskondliku organisatsiooni, mitte aga riigi esindajatega, milleks oli näiteks ka Eesti Vabariigi Ülemnõukogu.
Aastal 2000, tegid koganlased - kelamlased juba Tallinna linnavolikogus koalitsiooni Keskerakonna vastu.

nüanss postitas:

Eesti Komitee oli Eesti Kongressi täidesaatev juhtorgan.
Eesti Komitee ei olnud riigiasutus, kellel oli seaduslik õigus välja anda passe ja isikutunnistusi.

kokkulepe on kokkulepe

Vasta kommentaarile

Kahe üliriigi teat lähenemine andis Balti riikidele võimaluse elik Malta kokkulepe. Mihhail Gorbatšov tahtis kokkulepet USA-ga ja põhiliseks nõudeks Bushi poolt oli Balti küsimuse teat lahendamine. Midas keerulist ikkagi druzja. Ja kokkulepe pidas täpselt nii nagu Kennedy ja Hruštšovi Kuuba kokkulepe üliriigid leppisid kokku. Deal is the deal.

paadi kõigutaja postitas:

USA president Truman teatas 30 aastat peale Oktoobrirevolutsiooni aastal 1947, et Venemaa väljus "aegade hämarusest" just 1917. aastal. (Eesti seega aastal 1940...)?
https://www.voltairenet.org/IMG/pdf/Sutton_Wall_Street_and_the_bolshevik_revolution-5.pdf

Vene NFSV välisminister Andrei Kozõrev tunnustas 1991. aasta 21. augustil Balti riikide iseseisvust, tehes Pariisis vastava avalduse.
22. augustil tunnustasid Eesti iseseisvust ka Leedu ja Island,
USA president George Bush teatas veel 22.08.1991 toimunud pressikonverentsil, et Baltimaade iseseisvuse tunnustamiseks pole aeg veel küps. („Päevaleht” 24.09.1991).
USA lähtus Teheran – Jalta konverentside otsustest, mille järgi kuulus Baltikum nõukogude mõjusfääri.

hooldaja

Vasta kommentaarile

1940. aasta 26. juuli ajaleht The Times kiidab Balti riikide ühinemise NLiiduga heaks, sest see on parem kui kuuluda uue natsionaalsotsialistiku Euroopa koosseisu.

http://epl.delfi.ee/news/kultuur/akadeemia-nr-1-pingelisest-ajaloost.d?id=67582904
Ajalehes The Times avaldati 17. oktoobril 1944 lootust, et Balti riikidest saavad Nõukogude Liidu näidisvabariigid.

1945. aasta Jalta konverentsi protokollis, mille all on Roosevelti, Churchilli ja Stalini allkirjad, on osas "Territooriumide hooldamine" kirjas: "Vaenulikelt riikidelt sõja tulemusena ära võetavad territooriumid ja ükskõik millised muud territooriumid, mida saab vastuväideteta hooldusse anda, mitte mingisuguseid diskussioone nende territooriumide üle eelseisval ÜRO konverentsil, või sellele eelnevail konsultatsioonidel ei ole kavas korraldada." Balti riigid mahtusid kenasti Suure Kolmiku otsuse "ükskõik millised muud territooriumid" mõiste alla ja anti Nõukogude Liidu hoolduse alla.

Nürnbergi tribunal käsitles 1946. aastal Balti riike Nõukogude Liidu seadusliku osana, mida okupeeris Saksamaa, ja mis oli agressioon.

lugeja

Vasta kommentaarile

T. Made (Alasi ja haamri vahel : ajaloolise tõe otsingud, Tallinn, Argo 2007, lk. 505): Eesti Kongress oli rohkem isetegevuslik ja sümboolne element Eesti poliitilisel maastikul. Tegemist oli pseudoparlamendiga, millel polnud mingit sisulist ega juriidilist sõnaõigust Eesti iseseisvuse taastamiseks. Eesti Kongress oli tõhus opositsionäär Rahvarindele, kuid ei vääranud kordagi Rahvarinde juhtivat positsiooni.

sidur

Vasta kommentaarile

https://www.ohtuleht.ee/372824/eesti-komitee-polnud-vedur-vaid-pidur

meenutaja

Vasta kommentaarile

http://kultuur.elu.ee/ke528_reeturlik_kokkulepe.htm
1942. aasta 7. märtsi Churchilli kiri Rooseveltile ettepanekuga jätta Balti riigid NLiidu koosseisu, millega Roosevelt kohe nõustus. Selgitatakse, et Atlandi Harta Balti riikide suhtes ei kehti, sest sõja alguses 1941. aasta 22. juunil ei olnud need riigid iseseisvad.
Winston Churchill: The Second World, volume IV 1951 p. 293.

http://arvamus.postimees.ee/3263511/kaarel-piirimae-kuidas-12-martsil-1942-otsustati-eesti-saatus-ehk-litvinovi-ja-roosevelti-salajane-sonum
Kaarel Piirimäe: kuidas 12. märtsil 1942 otsustati Eesti saatus ehk Litvinovi ja Roosevelti salajane sõnum. Käesolev allikapublikatsioon tõendab aga veenvalt, et 12. märtsil teatas Ameerika president kohtumisel Nõukogude suursaadiku Litvinoviga, et ta ei näe põhimõttelist probleemi, kui Nõukogude Liit väljub sõjast piiridega, mille ta oli suutnud saavutada 1941. aasta juunikuuks.

Laadimine...Laadimine...