Aadu Must: õpetaja palk peaks olema 1,2-kordne Eesti keskmine

Riigikogu neljapäevasel istungil toimus kultuurikomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu õpetajate järelkasvu ja õpetajaameti väärtustamise teemal. Fotol Gustav Adolfi Gümnaasiumi klassiõpetaja Eliisabet Haamer.

Pilt: Albert Truuväärt
Poliitika Haridus

Aadu Must: õpetaja palk peaks olema 1,2-kordne Eesti keskmine (1)

Toimetaja: Toomas Raag

"Õpetajate palk võiks olla mitte Eesti keskmine, vaid vähemalt 1,2-kordne keskmine palk. Samuti on tema sõnul mõistlik, otstarbekas ja kohustuslik tasustada lisatöid," ütles riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must. Tartu Ülikooli Pedagogicumi juhataja professor Margus Pedaste tegi ettepaneku rakendada õpetajaametis karjäärimudelit ning siduda see palgapoliitikaga.

Riigikogu neljapäevasel istungil toimus kultuurikomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu õpetajate järelkasvu ja õpetajaameti väärtustamise teemal.

Paljude tahkude seas kerkis Musta sõnul komisjoni aruteludes esile õpetaja tööpanuse ja professionaalsuse õiglase vahekorra küsimus. Tema sõnul on olulised mitte ainult õpetajate töötingimused, vaid ka pideva arenemise tingimused.

Kokkuvõttes ütles Must, et Eesti vajab laiahaardelist, tõsist, hästi läbi kaalutud ja professionaalset haridusreformi. "Kui Riigikogu samale arvamusele jõuab, siis sellega paneme tugeva aluskivi Eesti riigi jätkusuutlikkusele, sest ilma väga hea hariduseta ei ole meile edusamme teistes valdkondades," ütles Must. "Haridusreformi osa ei ole loomulikult mitte ainult koolikorralduse, vaid ikka sisu küsimus."

Digiõppe rakendamine lisas õpetajale ülesandeid

Tallinna Prantsuse Lütseumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordinaator Liis Reier tõi oma ettekandes välja, et Eesti haridus on Euroopas esikohal ja maailmas kolmandal kohal, aga OECD riikide keskmisest kulutab Eesti haridusele 30 protsenti vähem.

"Praegu on küsimus selles, kui tahame hoida seda taset, mis meil on, siis peame väga kiiresti hakkama midagi tegema," sõnas Reier.

Ta märkis, et Eesti koolides töötavatest õpetajatest umbes kolmandik pole kvalifitseeritud. Umbes 1000 on keskharidusega ning 10 või 15 õpetajat on isegi põhiharidusega.

Reieri sõnul valmistab muret, et noored ei pea õpetajaametit perspektiivikaks.

"Noorte arvates ei ole samaväärset haridust ja samaväärseid kompetentse nõudvate töödega õpetaja töö võrdväärselt tasustatud. Nad näevad, et nad peavad sellele tööle asumiseks nii palju vaeva nägema, nii palju pingutama, nad peavad õppima väga palju ja neil peavad olema väga erilised isikuomadused, et selles töös toime tulla," loetles Reier.

Rääkides koormuse ja töötasu suhtest, ütles Reier, et kaasava hariduse põhimõtete ja individuaalsete õpiteede toetamise, samuti digiõppe rakendumise tulemusel lisandub kogu aeg ülesandeid. "Probleem ei ole sageli mitte ainetunnikoormus, vaid õpetaja koormus kasvab seoses muude kohustustega, mis jäävad ainetunnist väljapoole," ütles ta.

Kokkuvõttes ütles Reier, et haridustöötajate töötasustamiseks ja täiendõppe korraldamiseks peab olema riigieelarves kindlasti senisest rohkem vahendeid.

Tema sõnul peavad paremini olema reguleeritud õpetaja karjäärimudel, töökohustused. Koolides on vaja rohkem tööjõudu, sest eripedagoogid, sotsiaalpedagoogid ja logopeedid ei suuda täita kõiki neid kohustusi, mis õpetajad tegelikult peaksid õpilastega üksühele suhtes ära tegema.

Reieri sõnul on siin valiku küsimus. "Kui me ei jõua seda kinni maksta, siis tuleb oluliselt vähendada koolidele pandud kohustusi, peame leidma need kohad üles, millest me saame loobuda," ütles Reier.

Õpetajaametis võiks rakendada karjäärimudelit

Tartu Ülikooli Pedagogicumi juhataja professor Margus Pedaste tegi ettepaneku rakendada õpetajaametis karjäärimudelit ning siduda see palgapoliitikaga. Samuti pakkus ta, et õpetajal oleks ka võimalus võtta vaba semester enesetäiendamiseks ja arendustööks või uurimiseks.

"Kui õpetajatel on arenguvõimalus ja väljakutsed, siis tahavad ka nende õpilased senisest enam ise õpetajaks saada," lausus Pedaste.

Pedaste lükkas ümber müüdi sellest, et ülikoolides on puudus huvilistest õpetajakoolituse vastuvõtul. Eestis on tema sõnul vaja palju rohkem õpetajaid kui ühegi teise elukutse esindajaid, mida ülikoolides koolitatakse.

"Kui riigikogu leiab, et õpetajaid on rohkem vaja, siis ülikoolid on valmis neid rohkem koolitama, kui selleks eraldatakse ka vajalik eelarve," lubas Pedaste.

Ta lisas, et oluline on ka õpetajakoolituse eriala stipendium, mida peaks saama vähemalt 50 protsenti üliõpilastest ja mille suurus peaks olema vähemalt 500 eurot kuus senise 160 euro asemel.

Kui soovime, et meie õpetajad kauem koolis töötaks, tuleks Pedaste sõnul panustada kolmele alusele: õpetaja hästi hakkama saamine, õpetajakoolituse läbimine ja arenguvõimaluste olemasolu.

Õpetajatest sõltub kogu riigi tulevik

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et õpetajatest ja nende töö kvaliteedist iga õppija arengu toetamisel sõltub suurel määral hariduse kvaliteet tervikuna ning sellega koos õppija heaolu ja edasine elukäik - kogu riigi tulevik.

Rääkides õpetaja tööajast ütles Reps, et Eesti õpetaja keskmine tööaeg on nende endi hinnangul olulisel määral üle 40 tunni nädalas. "Olukord on pidev ja see teebki ju murelikuks," sõnas minister ja tõdes, et läbipõlemise ennetamiseks ja kvaliteetse õpetamise tagamiseks on vaja tagada, et õpetajate reaalne tööaeg oleks paremini sätestatud.

Reps ütles, et kui õpetaja karjäärimudelit rakendada, tuleb seal tasuküsimus oluliselt läbipaistvamaks teha. Ministri sõnul on õpetajate palk jätkuvalt oluline. Ta möönis, et kahjuks sel aastal avalikus sektoris palgad ei tõuse, kuid küsimus on perspektiivis ja seda peab valitsus kevadel eelarvestrateegia puhul väga täpselt vaatama, et perspektiivitunnetus õpetajatele tagasi anda.

Reps ütles, et õpetajate palkade miinimumi kõrval tuleb vaadata läbi kvalifikatsioonireeglid ning karjäärimudel ja tunnistada ausalt, et oleks aeg tuua tagasi palgaastmed.

Isamaa fraktsiooni nimel ütles Priit Sibul, et õpetajaamet on liigselt reguleeritud ning erinevad reformid on loonud olukorra, kus Eestis on tuhandeid kvalifikatsiooninõuetele mittevastavaid õpetajaid.

Sibul tõi välja, et Eesti õpetajate koolitust puudutavad muudatused on tekitanud olukorra, kus Eesti koolides töötab tuhandeid kvalifikatsiooninõuetele mittevastavaid õpetajaid.

"Eestis töötab koolides 5000 n.ö kvalifikatsioonile mittevastavat inimest, neist 4061 õpetajal puudub magistrikraad ja 946 on kõrghariduseta. See on erinevate reformide ja nõuete tagajärg. Neist enamik on õpetajaks õppinud  võimekad inimesed, keda võib tabada oht enda amet kaotada. Neid inimesi ei tasu hüljata. On ju nende n.ö kvalifikatsioonita inimeste näol tegu õpetajate põlvkonna esindajatega, kes on aidanud viia Eesti haridustulemusteni, mille üle me uhkust tunneme," ütles ta.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...