AADU MUST VAPSIDE REHABILITEERIMISEST: Nõrk riik varjab oma vigu, tugev riik parandab need

"Arvan, et Eesti riigil on raske ausa ja õiglase näoga oma ajaloo teise sajandisse astuda, kui ajaloolist ebaõiglust ja süütult hukkamõistetuid ei heastata või neid ei rehabiliteerita. Ma arvan, et praegu on õige aeg puhastada meie 100-aastase riigi Augeiase tallid selleks, et meie järgmine sajand oleks hoopis uus," ütles ajaloolane ja riigikogulane Aadu Must, kelle hinnangul võib vabadussõjalaste rehabiliteerimine kaasa tuua küll probleeme, kuid on sellest hoolimata hädavajalik.

Pilt: Scanpix

AADU MUST VAPSIDE REHABILITEERIMISEST: Nõrk riik varjab oma vigu, tugev riik parandab need (1)

Triin Oja

"Arvan, et Eesti riigil on raske ausa ja õiglase näoga oma ajaloo teise sajandisse astuda, kui ajaloolist ebaõiglust ja süütult hukkamõistetuid ei heastata või neid ei rehabiliteerita. Ma arvan, et praegu on õige aeg puhastada meie 100-aastase riigi Augeiase tallid selleks, et meie järgmine sajand oleks hoopis uus," ütles ajaloolane ja riigikogulane Aadu Must, kelle hinnangul võib vabadussõjalaste rehabiliteerimine kaasa tuua küll probleeme, kuid on sellest hoolimata hädavajalik.

Riigikogu otsuse "Eesti Vabadussõjalaste Liidu ja sellega seotud isikute ning organisatsioonide rehabiliteerimisest" eelnõu arutelul nentis riigikogulane Aadu Must, et vapside vastu 1930-ndatel vallandunud negatiivse propaganda kampaania oli niivõrd võimas, et ka täna võib nende rehabiliteerimise otsuse vastuvõtmine olla küsimärgi all. "Alates 1930. aastast ei olnud võimalik rääkida, et vabadussõjalastele esitatud süüdistused olid fabritseeritud, ei pidanud paika. Rahvas sai teada ainult seda, mida rääkisid süüdistajad," märkis ta.

Ajaloolasena tuntud Must tõdes, et ka ajalooraamatutesse on kogutud peamiselt ajakirjanduses avaldatu, mis aga kajastas vaid ühe poole kontrollitud seisukohti. "See on kummaline materjal, see on tühja täis. On palju pabereid, õiendeid, kes tahab kaustikut osta, kes tahab uut elektripirni. Küll tõestatakse, et süüaluste kaitsjad ja toetajad on halvad inimesed, kuid süümaterjale üles ei leia," kirjeldas ta.

Kõige mõistetavamaks peab Must juristide toonaseid seisukohti. "1934. aastaga alanud konstitutsioonilisest kriisist on kirjutanud Eesti tippjurist ja tuntud poliitik Rait Maruste, kes nentis, et vapside liikumine ja populaarsus rahva hulgas ennustas Pätsi võimust ilma jäämist eelseisvatel valimistel ja nii otsustas ta oma põllumeeste kogu ning sotside, vene erakonna toel võtta ette riigipöörde," rääkis Must.

Euroopa diktaatorid ei läinud nii kaugele kui Päts

"Maruste meenutas ka Pätsi kurikuulsat hinnangut Eesti rahva tervislikule seisundile," jätkas Must. "Rahvas on haige, me peame näitama selle sümptoome, et seda ravida saaks."

Must märkis, et Maruste sõnul oli Pätsi sõnavõtt isegi autoritaarsusesse kalduvas Euroopas unikaalne. "Euroopa teised diktaatorid, autokraadid nii kaugele ei läinud," sõnas ta.

"Vahel on arvatud, et võib-olla vapside süüd suurendab see, et nõukogude ajal ka mõisteti neid hukka, neid lasti hulgi maha koonduslaagrites. Ja on küsitud, et aga mis vandenõu seal ikkagi oli, kuidas ikkagi Päts ja nõukogude okupatsioon ühte jalga käisid," rääkis Must.

Samas on Musta sõnul nõukogude repressioonide kohta selgelt kirjas, et eesmärgiks oli alistatud rahva võimalike liidrite hävitamine. "Ja vapsides paraku neid liidreid ju nähti," tõdes ta. "Vabadussõjalased pole kunagi tahtnud reeta isamaad. Kas saab veel selgemini öelda? "

Sellest ajastust, kus kohtuprotsesside aluseks oli see, kas keegi on opositsioonis või koalitsioonis võimul, tuleb lahti öelda.

Must nentis, et vabadussõjalaste rehabiliteerimisega kaasneb mitmeid probleeme. "Tegelikult me näeme küll, väga lihtne on võtta üle 1930. aastatel, väga hullul ajal, ebanormaalsel ajal pooleli jäänud kaklused, valida rollid ja panna edasi. Ehk saab veel kellelegi ära panna," ütles ta. "Ainult targad parlamendid seda muidugi ei tee ja targa parlamendi ülesanne on hukka mõista. Ei, mitte üks või teine detail, vaid deklareerida. Sellest ajastust, kus kohtuprotsesside aluseks oli see, kas keegi on opositsioonis või koalitsioonis võimul, tuleb lahti öelda. Ei saa olla niimoodi, et 1000 esimest pingerea korruptanti või riigivarast sõidavad tõllas, nagu Eesti ajal öeldi, aga väikesed vennad on võllas."

Must kommenteeris ka väidet, nagu teeks vapside rehabiliteerimine haiget Eesti riiklikule järjepidevusele ja näitaks riigi vigu. "Ei ole ühtegi riiki, mille juhtimisel ei oleks vigu tehtud. Nõrgad leiavad, et sellest ei tohiks rääkida, tugevad leiavad, et vead tuleb parandada," rääkis ta. "Arvan, et Eesti riigil on raske ausa ja õiglase näoga oma ajaloo teise sajandisse astuda, kui ajaloolist ebaõiglust ja süütult hukkamõistetuid ei heastata või neid ei rehabiliteerita. Ma arvan, et praegu on õige aeg puhastada meie 100-aastase riigi Augeiase tallid selleks, et meie järgmine sajand oleks hoopis uus."

Eelnõu lükati tagasi

Riigikogu otsustas vapside rehabiliteerimist käsitleva otsuse esimesel lugemisel tagasi lükata.

Juhtivkomisjoni ettepaneku poolt lükata riigikogu otsuse "Eesti Vabadussõjalaste Liidu ja sellega seotud isikute ning organisatsioonide rehabiliteerimisest" eelnõu esimese lugemisel tagasi, hääletas 31 ja vastu oli 22 saadkuid, erapooletuks jäi üks saadik.

Otsuse algatasid Henn Põlluaas, Martin Helme, Jaak Madison, Mart Helme, Uno Kaskpeit, Raivo Põldaru ja Arno Sild EKRE fraktsioonist, Peeter Ernits, Märt Sults ja Jaanus Karilaid Keskerakonnast, Igor Gräzin ja Madis Milling Reformierakonnast ning Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Res Publica Liidust.

Eelnõu näeb ette rehabiliteerida kõik isikud ja ühendused, kes olid süüdi mõistetud või represseeritud seoses osalusega Eesti Vabadussõjalaste Liidu ja sellega seotud ühenduste tegevuses, samuti selle tegevusele kaasaaitamises ja toetamises.

Eelnõu juhtivkomisjoniks määratud põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Eelnõu arutelu jäi pooleli eelmisel nädalal ning seda jätkati teisipäeval.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...