Indrek Saar: lapsed tuleb liikuma panna

Eesmärgi, et 2030. aastaks tegeleks liikumisharrastusega vähemalt kaks kolmandikku elanikkonnast, saavutamiseks peame veelgi enam keskenduma noortele ja lastele, sõnas kultuuriminister Indrek Saar. "Puudulikud liikumisharjumused lapseeas on ju väga tugevas seoses väheaktiivse elustiiliga täiskasvanueas."

Pilt: Scanpix

Indrek Saar: lapsed tuleb liikuma panna (1)

Toimetaja: Moonika Tuul

Eesmärgi, et 2030. aastaks tegeleks liikumisharrastusega vähemalt kaks kolmandikku elanikkonnast, saavutamiseks peame veelgi enam keskenduma noortele ja lastele, sõnas kultuuriminister Indrek Saar. "Puudulikud liikumisharjumused lapseeas on ju väga tugevas seoses väheaktiivse elustiiliga täiskasvanueas."

Kultuuriminister Indrek Saar andis Riigikogule ülevaate spordipoliitika põhialuste täitmise kohta. Ta ütles, et kui mõnes näitajas on mingil aastal olnud ka tagasiminek, siis suund on valdavalt siiski ülespoole. Muutust on tema sõnul vaja aga laste liikumisharjumuste ja tulevikulootuste toetamise osas.

Kultuuriminister tõi aruannet kokku võttes välja, et kasvavad muu hulgas nii toetused spordialaliitudele, osalejate ja medaliarvud, spordiklubide ja organisatsioonide tulud, makstud tööjõumaksud, riigi ja kohalike omavalitsuste investeeringud spordiobjektidesse, spordiobjektide arv kui ka toetused korraldajatele.

Spordi rahastamine olgu läbipaistvam

Kõige keerulisem ülesanne on Saare sõnul olnud spordi rahastamise süsteemi läbipaistvamaks, õiglasemaks ja selgemaks muutmine. "Rahastamissüsteemi selgusele aitab kaasa ka teie otsus lõpetada järgmisest aastast Hasartmängumaksu Nõukogu tegevus," lausus Saar. Lahenduse leidnud muredest kõneledes ütles minister, et finaalturniirile pääsenud koondised saavad Eesti esindamiseks riigieelarvest toetust taotleda, loodud on rahvusvaheliste ürituste toetamise meede ning tõusevad treenerite ja spordikohtunike tasud.

Väljakutsetest rääkides osutas Saar, et spordipoliitika põhialused seavad eesmärgiks, et 2030. aastaks tegeleks liikumisharrastusega vähemalt kaks kolmandikku elanikkonnast. "Eesmärgi saavutamiseks peame veelgi enam keskenduma noortele ja lastele. Puudulikud liikumisharjumused lapseeas on ju väga tugevas seoses väheaktiivse elustiiliga täiskasvanueas," rõhutas Saar. Eesmärgi saavutamiseks tegi minister ettepaneku seada Tartu Ülikooli liikumislabori programmi Liikuma Kutsuv Kool ideede elluviimine ühiseks prioriteediks.

Noored sportlased saavad tugevama toe

Teise väljakutsena rääkis Saar kõrge potentsiaaliga noorte sportlaste toetamisest. Selleks on ministri sõnul koostöös Eesti Olümpiakomiteega otsustatud ellu kutsuda uus algatus, töönimetusega Team Estonia. "Oleme leidnud järgmiseks neljaks aastaks Team Estonia käivitamiseks vahendeid kaheksa miljoni euro ulatuses," lausus Saar. Tema sõnul saab selle rahastusmudeli kaudu toetada tulevikulootuste arengut nende vajadustest lähtuvalt. "Eesmärk on tagada samal tasemel treening- ja võistlustingimused, kui seda on teiste riikide konkurentidel, kes medaleid nõudlevad," ütles Saar.

Peale selle toonitas minister, et ühiskonna hoiakud, elukeskkond ja sporditaristu peavad tagama, et erivajadustega inimestel oleks võimalik veelgi enam füüsiliselt aktiivne olla.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jüri Jaanson Reformierakonna fraktsioonist, Dmitri Dmitrijev Keskerakonna fraktsioonist ja Monika Haukanõmm.

Haukanõmm: lõpuks ometi saab paraspordist spordi loomulik osa

Sotsiaalkomisjoni aseesimees ja Eesti Paraolümpiakomitee president Monika Haukanõmm tõstis esile seda, et lõpuks ometi on riik asunud süsteemselt ja mõtestatult toetama parasporti kui üht spordi osa, vahendas BNS.

"Parasportlastele teeb rõõmu, et järgmisest aastast liigub paraspordi tegevuse rahastamine ja koordineerimine sotsiaalministeeriumist kultuuriministeeriumisse. Tegu on märgilise sammuga, sest viimases on spordiosakond, kus on ka vajalikud teadmised ja oskused spordi edendamiseks. Paraspordist saab spordi loomulikuks osa. Arusaam, et paraspordi puhul pole tegu spordi mängimisega või hoolekandelise tegevusega, on muutunud valdavaks. Muutus võttis 10 aastat, kuid hea tahte korral leiab lahenduse ka keerulistele olukordadele," rääkis  Haukanõmm.

Parasport pole tema sõnul enam ammu teisejärguline nurgategevus, vaid professionaalne ja tulemusele suunatud igapäevane tegutsemine.

Sotsiaaldemokraatide nimel kõne pidanud Haukanõmm tõi välja ka selle, et riik suunab üle paljude aastate lisaraha paraspordi edendamiseks - 2019. aastal 400 000 eurot ja 2020. aastast veel 200 000 eurot. "See loob oluliselt paremad võimalused tippspordi rahastamiseks ja lubab pöörata rohkem tähelepanu liikumisharrastusele. Just viimasest saavad tuule tiibadesse parasportlastest tulevikutähed," sõnas Haukanõmm.

Ta avaldas lootust, et edaspidi haaratakse Team Estonia programmi ka paraspordi tipud, kes on sealt praegu välja jäänud. "Nii ei peaks olema. Sport on sport ning meie parasportlased võistlevad kogu maailma tippudega," märkis Haukanõmm.

Dmitrijev: peame jõudma põhjamaade tasemeni

Riigikogus peetud "Spordipoliitika põhialuste aastani 2030" täitmise arutelul ütles Keskfraktsiooni kuuluv Dmitri Dmitrijev, et eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu peab aastaks 2030 olema põhjamaade tasemel.

"Viimaste aastate statistika näitab, et Eesti inimeste liikumisharjumusi iseloomustavad üldised näitajad on paranemas. Spordiklubide- ja organisatsioonide arv on aasta-aastalt kasvamas, liikumisharrastustega tegelemine on inimeste seas populaarne ning pidevalt rajatakse uusi spordihooneid ja vanematele spordibaasidele antakse uus elu," sõnas Dmitri Dmitrijev, lisades, et väga suure panuse on andnud kohalikud omavalitsused, sest spordile tehtud kulutustest 71% moodustasid investeeringud ja halduskulud.

 Kui vangidel on iga päev võimalus tund aega õues liikuda, siis Eesti koolilastest liigub nii palju värskes õhus vaid kümnendik.

Poliitiku sõnul on sportlikele eluviisidele aidanud kindlasti kaasa töötajate sportimiskulude hüvitamise soodustamine, kuid suureks murekohaks on kujunenud Eesti laste vähene liikumine. "Tallinna Ülikooli terviseteadlaste värske uuringu kohaselt paistab rahva üldise liikumisharjumiste kasvu kõrval silma laste vähene liikumine. Kui vangidel on iga päev võimalus tund aega õues liikuda, siis Eesti koolilastest liigub nii palju värskes õhus vaid kümnendik. Keskkoolis langeb aga poiste ja tüdrukute kehaline aktiivsus drastiliselt ning põhjuseks võib pidada nutisõltuvust," tõdes Dmitrijev.

"President Kersti Kaljulaid rääkis Eesti Spordi Kongressil samuti riigi rollist liikumisharjumuse loomisel ja tõi näiteks Islandi, kus rahvaarvu väiksuse tõttu loeb iga laps ja kõiki arendatakse selliselt, et kellegi liikumise ja spordihuvi kaduma ei läheks. Lisaks on omavalitsused leidnud töötava mudeli, kus ükski sisehall ega spordiväljak ei ole võistlustest vabal ajal lastele suletud," ütles Dmitrijev.

Riigikogu Ida-Virumaa toetusrühma esimehe sõnul on tänane valitsuskoalitsioon astunud siiski olulisi samme noorte huvihariduse ja huvitegevuse arendamisel. "Möödunud aasta septembris rakendus noorte huvitegevuse toetussüsteem. Näiteks Lüganuse vallas said noored võimaluse harrastada tasuta mäesuusatamist Kiviõli Seiklusturismikeskuses ning kohalik jalgpalliklubi avas erivajadustega lastele trennirühma," tõi Dmitrijev positiivseid näiteid, avaldades lootust, et aastaks 2030 oleme kogu rahvana Põhjamaade tasemele jõudnud, nii nagu ka näeb ette riigi spordivaldkonda puudutav strateegia.

Jüri Jaanson: suurem rahastus pole noori liikuma pannud

Reformierakonna fraktsiooni saadik ja kahekordne olümpiahõbe Jüri Jaanson tõdes, et spordile juurde antud raha pole Eesti noori rohkem liikuma pannud, samas peab noorte liikumisõpetus olema prioriteet, vahendas BNS.  

"Nimelt püsib uuringute tulemusel kuni 19-aastaste inimeste piisava liikumisharrastuse tase juba aastaid 45-46 protsendi peal, Eurobaromeetri järgi on see isegi 35 protsenti ja on eelmiste aastatega võrreldes langenud. Kahjuks pole spordipoliitika arengukava 2030 rakendamine seda kriisi suutnud vältida vaatamata sellele, et avalikku raha on spordile juurde tulnud üle miljoni euro ja kohalike omavalitsuste kulutused spordile on mullusega võrreldes suurenenud kuus protsenti," on Jaanson murelik.

"Reformierakond leiab, et riik peab selgelt sõnastama oma vastutuse ulatuse ja väljendama, milline osa spordi alustaladest peaks parema kogutulemuse huvides olema riigi kanda. Noorte liikumisõpetus ja –harrastus peab saama riigi prioriteediks. Noortesse liikumishuvi süstimine ja liikumisõpetus peab olema meie haridussüsteemi osa koostöös huviharidusega. Kooli kehalise kasvatuse tunnid tuleb integreerida spordialade treeningutega ja kehalise kasvatuse õpetajaid kaasata treeneritena spordiklubides," nimetas Jaanson erakonna ettepanekud olukorra parandamiseks.

Liikuma tuleb saada iga õpilane ja miks mitte ka õpetaja.

"Liikumine tuleb noorte jaoks huvitavaks teha. Noorte kaasamine liikumisse peab saama osaks ministeeriumite koostöös tekkivas sünergias. Koolid vajavad toetamist ja nõustamist, liikuma tuleb saada iga õpilane ja miks mitte ka õpetaja. Samuti peab riik pühendama tähelepanu ka erivajadustega inimeste spordisüsteemi korrastamisele ja nende ligipääsule liikumisvõimalustele. Parasport on rahvusvaheliselt muutunud aina professionaalsemaks ja Eesti puudega inimestel peab olema võimalus tipptasemel kaasa lüüa," lisas Jaanson.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...