Keskerakonna volikogu: valitsus tõmbab Eesti majanduse käima

Keskerakonna eile kogunenud volikogu võttis vastu avalduse, milles toetab valitsuse senist tegevust majanduse seisakust välja toomisel. Keskerakonna volikogu esimees Kersti Sarapuu sõnas, et volikogu võttis avalduse vastu, et toetada valitsuse seniseid samme Eesti inimeste heaolu parandamisel ning majanduskasvu suurendamisel.

Pilt: Albert Truuväärt

Keskerakonna volikogu: valitsus tõmbab Eesti majanduse käima (3)

Keskerakonna eile kogunenud volikogu võttis vastu avalduse, milles toetab valitsuse senist tegevust majanduse seisakust välja toomisel. Keskerakonna volikogu esimees Kersti Sarapuu sõnas, et volikogu võttis avalduse vastu, et toetada valitsuse seniseid samme Eesti inimeste heaolu parandamisel ning majanduskasvu suurendamisel.

Volikogu avalduses tuuakse välja, et Jüri Ratase juhitav valitsus on jõudnud veidi enam kui poole aasta jooksul inimeste heaolu ja ühiskondliku sidususe tõstmiseks teha rohkem kui Reformierakonna valitsused viimase 10 aasta jooksul. Näiteks tõsteti tunduvalt tulumaksuvabamiinimumi, mis senisel 180lt eurolt tõuseb järgmisel aastal 500 euroni.

Samuti tuuakse välja, et OECD on seda sammu toetanud ning ka rahvusvaheline reitinguagentuur Standard ja Poor´s kinnitas Eesti pikaajalise riigireitingu senisel kõrgel tasemel AA- stabiilse väljavaatega. Välja tuuakse nii taristule suunatud investeeringud kui ka maaelu edendamine ja palju muud.

Eesti Keskerakonna Volikogu avaldus

Valitsus tõmbab Eesti majanduse käima

Eelmise aasta 23. novembril ametisse astunud peaminister Jüri Ratase juhitav valitsus on jõudnud veidi enam kui poole aasta jooksul inimeste heaolu ja ühiskondliku sidususe tõstmiseks teha rohkem kui Reformierakonna valitsused viimase 10 aasta jooksul. Kuigi uuel koalitsioonil oli käesoleva aasta riigieelarve ümberkujundamiseks ja Eesti võtmeküsimuste lahendamiseks vaid kuu aega, ei otsitud vabandusi, vaid anti parim, et tuua seisakus majandusele vajalik tõuge.

Meie valitsuse eesmärk on olnud algusest peale kõigi inimeste heaolu suurendamine ning majanduskasvu kiirendamine. Seejuures on tugevalt fookuses madalat ja keskmist palka teenivate inimeste sissetulekute suurendamine. Äsja Majanduskoostöö ja ArenguOrganisatsiooni (OECD) poolt avaldatud majanduse ülevaade toetab valitsuse seniseid samme eesotsas tulumaksuvaba miinimumi suure tõusuga. Valitsus on korduvalt öelnud, et maksuvaba miinimumi 500 euroni tõstmine suurendab inimeste heaolu, kuid panustab läbi inimeste paremast toimetulekust tuleneva sisetarbimise kasvu ka selgelt meie majandusse. Rahvusvaheline Valuutafond soovitas juba 2009. aastal Eestil oluliselt suurendada tulumaksuvaba miinimumi. 

Kasvav eratarbimine annab suurema kindlustunde ka ettevõtjatele. Lisaks maksuvaba miinimumi reformile on ka eelarvetasakaalu paindlikumaks muutmine ja valitsuse valmisolek panustada senisest enam taristuinvesteeringutesse saanud OECD-lt positiivse tagasiside. Reitinguagentuur Standard and Poor’s kinnitas Eesti pikaajalise riigireitingu senisel kõrgel tasemel AA- stabiilse väljavaatega. See on reitinguagentuuride kõrgeim hinnang Eestile.

Valitsus on algatanud veel mitmeid maksumuudatusi, mis aitavad kaasa majanduse elavnemisele – sellistena saab nimetada majutusasutuste planeeritud maksutõusu tühistamist ning ka otsust jätta ära 2018. aastaks planeeritud täiendav diisliaktsiisi tõus. Majanduskeskkonna konkurentsivõimet tõstavad ka energiamahukate ettevõtete erisus, ettevõtluskonto loomine ning bürokraatia vähendamine.

Valitsuse poolt kinnitatud täiendav taristuinvesteeringute programm aitab ellu viia projekte, mis on pikalt tegemist oodanud. Kui viimastel aastatel on suured investeeringud läinud vähestesse ühendustesse, siis nüüd paraneb olukord kõigil suundadel. Valitsuskoalitsiooni jaoks on oluline aegruumilise vahemaa vähendamine Tallinna ja Tartu, Tallinna ja Narva ning Tallinna ja Pärnu linna vahel ning seda nii maanteel kui ka raudteel. 135-miljoni euro suurune täiendavate taristuinvesteeringute programm toob endaga kaasa paremad ja kiiremad ühendused, suurenenud liiklusohutuse ning positiivse tõuke Eesti majandusele. Selgelt positiivne on ka Linnahalli muutmine kaasaegseks konverentsikeskuseks, mis aitab meelitada Eestisse konverentsituriste ning elavdab seeläbi nii turismisektorit kui ka meie üldist majanduskeskkonda.

Peame vajalikuks tähelepanu pööramist ka põllumajanduse olukorrale. Pikalt kriisis vaevelnud põllumajandussektori jaoks oli äärmiselt oluline värske valitsuse üks esimesi otsuseid toetada Eesti põllumehi riigieelarvest Euroopa Liidu poolt lubatud maksimaalses mahus, et kompenseerida meie põllumeeste madalamaid Euroopa Liidu otsetoetuse tasemeid võrreldes vanade liikmesriikide tootjatega. Viimati leiti riigieelarvest põllumeeste täiendavaks toetamiseks vahendid 2013. aastal. Põllumajanduse parem käekäik üle kogu Eestimaa aitab omakorda kaasa majanduse edasisele arengule ning luues ja hoides töökohti ka väljaspool keskusi, aitame peatada ääremaastumist.

Valitsuse tehtud töö ei väljendu aga ainult reitinguagentuuride hinnangutes, vaid juba ka reaalses majanduskasvus. Eesti sisemajanduse kogutoodang suurenes 2017. aasta I kvartalis 4,4% - nii kiire ei ole majanduse kasv olnud 2012. aastast saadik. Nii saavutatud esmased tulemused kui ka tunnustatud organisatsioonide positiivne vastukaja annavad kindlustunde, et tehtud sammud on õiged ning nendega tuleb edasi minna.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...