Koroonaviirus mõjutab ka inimeste vaimset tervist

Rahvastikuminister Riina Solman rõhutas pika stressiperioodi negatiivset mõju ka paari- ja peresuhetele.

Pilt: Mats Õun

Koroonaviirus mõjutab ka inimeste vaimset tervist

Toimetaja: Toomas Raag

COVID-19 levikuga seotud teadmatus, hirm enda ja oma lähedaste tervise pärast, eriolukorra piirangud ja ebaselgus tuleviku osas on spetsialistide hinnangul avaldamas mõju ka inimeste vaimsele tervisele

Riigikantselei tellitud Turu-uuringute ASi avaliku arvamuse uuring näitab, et 57 protsenti kuni 34 aastastest tunnistavad, et on kriisi ajal olnud tavapärasest suurema stressi või pinge all. 35–49-aasta vanustest vastanutest väitis iga teine, et on olnud tavapärasest suuremas stressis.

Rahvastikuminister Riina Solman rõhutas pika stressiperioodi negatiivset mõju ka paari- ja peresuhetele. "Pinged, mis stressis inimestes tekivad, on mõistetavad. Seetõttu peab riik majanduse otsese toetamise kõrval mõtlema ka majandust kaudselt mõjutavale, sealhulgas inimeste vaimsele tervisele ja sellest tulenevale toimetulemisele. Peame lastega peredele pakkuma võimalust saada spetsialistide tuge, et üleilmsest koroonakriisist ei saaks sujuvalt riiklik vaimse tervise kriis. Majanduslikud raskused ei tohi olla spetsialisti juurde pääsemisel takistuseks. Vastasel korral kannatavad meie kõige nõrgemad - lapsed," ütles Solman.

"Oleme kriisimeetmena mõeldud perenõustamise- ja teraapia kõrval välja töötamas ka riiklikku perelepitusteenuse süsteemi. Perelepitusteenuse järgi on ilmne vajadus, et ennetada lapsi puudutavate kokkulepete tegemist pikkades kohtuprotsessides," nentis Solman.

Minister vastas riigikogus ka elatisabi ja elatist puudutavatele küsimustele, kus tõdes teema olulisust nii kriisis kui ka enne ja pärast seda. Infotunnil öeldut kommenteerides lisas Solman, et näeb elatisabi ja elatist puudutava süsteemi parandamise vajadust. "Töötame koos justiits- ja sotsiaalministriga, et leida kõiki kolme valdkonda puudutavaid lahendusi. Peame esmakohale seadma inimese ja tema vajadused. Riik peab oma süsteemiga neid toetama," lisas Solman.

Elatisabi puudutav muudatusettepanek näeb ette võimaluse elatisabi kiiremaks maksmiseks elatist saama õigustatud vanemale, lühendades senise neljakuulise ooteaja ühele kuule. Seni on elatist saama õigustatud vanem saanud elatisabi kätte sageli alles 6 kuu möödumisel täiemenetluse algusest, mis on ebamõistlikult pikka aeg.

Elatisabi ooteperioodi lühendamisega lisandub 2020. aastasse arvestuslikult ca 207 täiendavat taotlejat. 2020. aasta eelarveline kulu suureneks prognoosi kohaselt 41 400 euro võrra (aluseks võetud maksimaalne elatise määr kuus ehk 100 eurot), mis on 2021. aastaks prognoositavast elatisabi eelarvest ca 1%. Järgnevate aastate eelarvelist kulu muudatus ei mõjuta.

Rahvastikuminister vastutab rahvastiku- ja perepoliitika kujundamise, üleilmse eestluse edendamise, rahvastikutoimingute koordineerimise, uussisserändajate kohanemise ning usuasjade ja kodanikuühiskonna arengu eest. Rahvastikuministri eesmärgiks on rahva kestlikkus ja areng. Riina Solman on rahvastikuminister alates 29.04.2019.

Laadimine...Laadimine...