Riigikogu hakkab arutama eelnõud, mis võimaldaks Eesti ühiskonnale ohtlike välismaalaste pagulasseisundi tühistada ja nad riigist välja saata. "Probleemid on tõsised, mille lahendamiseks on vaja tegutseda otsustavalt," kommenteeris põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants, kelle sõnul on teema kerkinud päevakorda seoses Eestisse paigutatud pagulaste toimepandud õigusrikkumistega.

Riigikogu üldkogus tuleb teisipäeval aruteluks põhiseaduskomisjoni toetuse saanud eelnõu, mis näeb ette võimaluse tunnistada kehtetuks välismaalase pagulasseisund juhul, kui pagulane kujutab ohtu riigi julgeolekule või Eesti ühiskonnale.

Õiguskomisjoni algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette Eesti ühiskonnale ohtliku välismaalase pagulasseisundi kehtetuks tunnistamise ning välja- või tagasisaatmise võimaluse.

Eelnõu kohaselt saab pagulasseisundi tühistada, kui selle saanud välismaalast on karistatud tahtliku isikuvastase, alaealisevastase, narkootikumidega seotud või üldohtliku kuriteo, väljapressimise või esimese astme kuriteo eest vangistusega.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi sõnul on teema kerkinud päevakorda seoses Eestisse paigutatud pagulaste toimepandud õigusrikkumistega.

“Probleemid on tõsised, mille lahendamiseks on vaja tegutseda otsustavalt. Samas peame arvestama, et seadusemuudatused ei läheks vastuollu Genfi konventsiooniga, mis näeb ette, et pagulast ei või välja ega tagasi saata riiki, kus tema elu või tervis on ohus, välja arvatud erandlikel juhtudel,” sõnas Pomerants.

Kehtiva seaduse kohaselt on võimalik pagulasseisund kehtetuks tunnistada, kui on põhjendatud alus pidada välismaalast ohtlikuks riigi julgeolekule või kui välismaalase suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus esimese astme kuriteos. Seega ei võimalda kehtivad seadused reageerida olukordadele, kus välismaalase poolt toime pandud kuritegu ei kvalifitseeru esimese astme kuriteoks, kuid on oma olemuselt siiski eriti raske.

Sarnased meetmed on aasta alguses vastu võtnud ka Saksamaa. Riigi siseministri Thomas de Maizière’i sõnul on meetmetega võimalik varjupaigataotlusele eitava vastuse saanud inimesi koduriiki saata ka kiiremini ja rohkem. Muu hulgas lihtsustati selliste deporteeritavate kinnipidamist või jalavõrustamist, keda peetakse ohtlikeks.

Võimud said ka rohkem õigusi neil silma peal hoidmiseks, lisas minister. Lisaks said võimud ligipääsu taotleja telefonile ja muudele seadmetele, kui küsimuse all on taotleja identiteet.

Kavandatud meetmete seas on ka riiklikud “väljasaatmiskeskused” ja rahalised toetused neile, kes lahkuvad Saksamaalt vabatahtlikult.
Ka Taanis ja Norras on rakendatud meetmeid asüülistaatuse mittesaanute riigist väljasaatmise lihtsustamiseks.