Lasnamäe koolidirektor: kiusamise vastu saab võidelda

"Skeptikud ütlevad, et kiusamine oli, on ja jääb. Üks aasta väga tõhusat tööd näitas, et kõik sõltub meist: mida me märkame ja aktsepteerime ja kuidas sellele reageerime," ütles Lasnamäe gümnaasiumi direktor Andrei Kante. "Kõige-kõige suurem faktor on õpetajas endas. Kiusamine mõjutab kõiki, ebaturvaline keskkond on suur stress kõigile."

Pilt: Albert Truuväärt
Haridus

Lasnamäe koolidirektor: kiusamise vastu saab võidelda

Vesta Reest

"Skeptikud ütlevad, et kiusamine oli, on ja jääb. Üks aasta väga tõhusat tööd näitas, et kõik sõltub meist: mida me märkame ja aktsepteerime ja kuidas sellele reageerime," ütles Lasnamäe gümnaasiumi direktor Andrei Kante. "Kõige-kõige suurem faktor on õpetajas endas. Kiusamine mõjutab kõiki, ebaturvaline keskkond on suur stress kõigile."

Lasnamäe gümnaasiumis õpib 1282 õpilast, tavaklassis 27 õpilast, 7 eriklassi ehk väikeklassi. "Tänaseks osaleb Kiusamisvaba kooli programmis 757 õpilast – nii et programmi saab ka suures koolis rakendada," ütles Lasnamäe gümnaasiumi direktor Andrei Kante.

"Skeptikud ütlevad, et kiusamine oli, on ja jääb. Üks aasta väga tõhusat tööd näitas, et kõik sõltub meist: mida me märkame ja aktsepteerime ja kuidas sellele reageerime," ütles Kante. "Kõige-kõige suurem faktor on õpetajas endas. Kiusamine mõjutab kõiki, ebaturvaline keskkond on suur stress kõigile."

Pekstakse iga päev

"2017 juhtus nii, et asusin tööle märtsis, juunis tegime küsitluse, osales 627 õpilast. Suvel, juulikuus hakkasin lugema, mida õpilased kirjutasid," rääkis direktor. "Vastasid väga avameelselt. Vastused on siiani meeles ja nende pärast algas see algatus meie koolis, sest see kõnetas."

 

Direktori sõnul kirjutas üks õpilane, et ta ei tunne enam valu, sest teda pekstakse iga päev.

"Hakkasin mõtlema augustist, milline süsteem teha, et kiusamine ära lõpetada," rääkis ta. "Rõhutada tahan, et me kõik peame teadvustama, kui keegi on kiusamise ohver.  Missugune on Lasnamäe gümnaasium – väärtustame seda, et inimesed on erinevate väärtuste kandjad. Et oleks sidus ja rahulik õhkkond. Tol ajal vaatasime ka teisi programme, ennetustöö on see, mida pakub KiVa. Kaasab kogu kooliperet. Jagan kogemust teatud asjadest – siin on rõhuasetused, millest tasub rääkida."

Direktori sõnul oli valmisolek, aga tundidega ei julgenud keegi alustada, kartsid, et ei oska läbi viia.

"Siin tekkisid suured erimeelsused," märkis ta. "Meil ei ole sellist tundi õppekavas, vene keelega koolides ei ole vaba tunni rakurssi. Osad arvasid, et vajadus puudub. Osades klassides õpetajad ütlesid, et nad iialgi ei jõua neid tunde anda. Kuidas rahaliselt toetada."

Inimesed oleksid üksteise vastu sallivamad

Direktori sõnul on KiVa programm ka õpetajate motiveerimine: töömaht suureneb.

"Oleme harjunud, et te olete ju KiVa kool, miks kiusamine jätkub, nagu oleks rohi ja see kõik koheselt lahustub. Juhtumite lahendamine on omaette suur küsimus. Kogemust ei olnud, aga saime hakkama. Informeerisime õpetajaid selle mõjust, tegelesime infoväljaga ja saime hakkama," rääkis ta. "Töötame selle nimel, et inimesed oleksid üksteise vastu sallivamad."

"Pinginaabrite kaks nädalat vältav tüli ei ole kiusamine – kiusamine on ebavõrdsel positsioonil olevale kaaslasele pidevalt kahju tegemine," ütles Sihtasutuse Kiusamisvaba kool tegevjuht Triin Toomesaar koolikiusamise teemalisel konverentsil.

Toomesaar: konfliktist võib kujuneda kiusamine

"Löömine, tõukamine, asjade peitmine – varjatud kiusamine, kuulujuttude levitamine. Kes nüüd kuulujutu lahti laskis ja kes algatas tõrjumise."

Toomesaare sõnul on kiusamine kaaslaste hulgas populaarsuse saamise strateegia.

Kiusamine on kaaslaste hulgas populaarsuse saamise strateegia

"Uuringud näitavad, et kiusajad on populaarsemad," selgitas ta. "Et kiusamine saaks välja kujuneda. Kuidas pealtvaatajad reageerivad või ei reageeri on väga oluline."

Toomesaare sõnul on kiusamisel sotsiaalne arhitektuur: sõbrad ja julgustajad, kes aitavad kiusajal oma tegusid teha, lisaks on veel vaikivad pealtvaatajad.

Kiusamine on negatiivne mõju kõigile

"Kiusamisel on negatiivne mõju kõigile: ohvritele, neile endile ja kõrvalseisjaile," ütles ta. "Teised on stressis, et äkki mina olen järgmine? Kiusajad kannatavad ka vaimse tervise murede all – kui neile keegi vastu ei astu, on neil on neli korda suurem kuriteo sooritamise risk."

Toomesaare sõnul oli eelmisel aastal suur mure Tallinna linna kampadega. "Enamik lapsi ei kiida seda heaks, kuid mingil põhjusel valitakse kaasa naermine. Ohvril on vaja enesekindlust ja uusi oskusi juurde õppida," märkis ta.

Triin Toomesaar

Toomesaar ütles, et kiusamise ennetamine on meeskonnatöö. "Õpetajate teadlikkus peab paranema, lapsevanematel on oluline roll," selgitas ta.

"Eesti küsitluste põhjal on näha, kuidas ohvrite osakaal langeb Kiusamisvaba Kooli programmi kasutades," ütles ta.

Tallinnas toimus 9. novembril koolikiusamise teemaline konverents, kus said sõna nii kiusamisvastaste organisatsioonide esindajad kui ka koolide juhid ja pedagoogid.

Laadimine...Laadimine...