Pärnits: sporditoetuste suurema maksuvabastusega aitab riik töötajate tervist ja vaimu hoida

Head tööandjad on juba ennegi oma rahva sportimist toetanud, nüüd andis riik märku, et on oldud õigel teel. Uuest aastast rakendub sporditoetuse maksuvabastus 100 eurot töötaja kohta kvartalis. "Praeguse aja häda on ju see, et tööl kõik istuvad ja kui siis pärast ei liiguta ennast, siis kaua vastu ei pea," nentis Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits.

Pilt: Scanpix

Pärnits: sporditoetuste suurema maksuvabastusega aitab riik töötajate tervist ja vaimu hoida (1)

Ivo Karlep

Head tööandjad on juba ennegi oma rahva sportimist toetanud, nüüd andis riik märku, et on oldud õigel teel. Uuest aastast rakendub sporditoetuse maksuvabastus 100 eurot töötaja kohta kvartalis. "Praeguse aja häda on ju see, et tööl kõik istuvad ja kui siis pärast ei liiguta ennast, siis kaua vastu ei pea," nentis Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits.

Maksuvabastuse eesmärgiks on võimaldada tööandjal ilma täiendavate kuludeta kanda teatud liiki tervise edendamisega seotud kulusid, mis peaks vähendama haiguspäevade arvu. Samas see ei ole kohustus, ainult võimalus. Tööandjal on õigus otsustada, milliseid tegevusi ja millises ulatuses võimaldatakse. Soodustust saavad rakendada oma töötajatele kõik Eesti ettevõtted, välisriikide filiaalid ja püsivad tegevuskohad, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused.

Liikumine lisab töövõimet

Miks peaks just ettevõte olema see, kes töötaja treeningud kinni maksab? Vastust sellele küsimusele otsiti 2010. aastal USAs, Harvardi ülikoolis, kus läbi viidud uuringust selgus, et iga töötaja tervisesse panustatud sent toob tagasi tervelt kuus senti. Pool sellest tuleb vähenenud haiguspäevade arvelt, teine pool aga töö suurenenud tulemuslikkusest. Seega toob töötajate kehaline aktiivsus ettevõttele sisse konkreetset rahalist kasu. Teine ja mitte sugugi vähem tähtsam põhjus peitub kontori sisekliimas. Üheskoos sportimine lähendab ning külg külje kõrval treenimine toob kahtlemata üles ka tööteemad – ning uued ja paremad ideed. Nende peale, kellega oled sportides koos tulest ja veest läbi käinud, saad ka hiljem tööolukordades kindel olla, arvavad paljud. Samuti on meie ajakirjanduses olnud lugeda seisukohta, et erisoodustusmaksu kaotamine ei suurenda, vaid hoopiski vähendaks maksupettuste arvu. Need, kes praegu trikitavad moel või teisel, saavad hea põhjuse edaspidi sirge seljaga töötajate sportimist toetada.

Riik andis mõista, et sportimine pole eralõbu

Kuigi tulumaksu vabastus ei ole kuigi suur, annab see riigi poolt signaali, et kui tööandja toetab inimeste sporditegemist, siis pole see võrreldav neile näiteks juubeli korraldamiseks antava toetusega.

Seetõttu suhtuvad ka firmajuhid sellesse riigipoolsesse sammu väga positiivselt. Paremad ja oma inimeste tervisele ning nende töövõime hoidmisele mõtlevad ettevõtted on juba aastaid oma töötajate sportimisele kulunud raha ka hüvitanud. Nende hulka kuuluvad ka näiteks Ülemiste Center OÜ ja Tallinna Linnatranspordi AS. "Nüüd siis peame hakkama natukene vähem maksu maksma," muigasid Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits ja TLT juht Enno Tamm nagu ühest suust. Kuid maksud ei olegi firmajuhtide meelest siin kõige olulisem, vaid just see, et riik on andnud märku, et toetades sporti teevad ettevõtted õiget asja. "Minu meelest tuleks seda maksuvabastust nüüd edaspidi isegi rohkem rakendada," arvas Pärnits. "Meie toetame oma inimeste spordiharrastusi juba praegu 80 euroga kuus. Maksuvaba summa võiks olla isegi 100 eurot kuus. Riik sellega palju ei kaotaks, sest erisoodustusmaks ei ole ju kuigi suur võrreldes näiteks sotsiaalmaksuga."

"Kui vaadata praegu inimeste harrastusi, siis ega need väga odavad ei ole. Kes käib ujumas, kes käib jõusaalis, kes käib tennist mängimas ja nii edasi," nentis ta. "Kui nädalas korra või kaks teha, siis 100 eurot kuus kulub igal juhul."

"Aga hea algus on tehtud ja kui nähakse, et sellest on majandusele tulu, siis loodame, et seda summat ka tõstetakse," lootis Pärnits. "Praeguse aja häda on ju see, et tööl kõik istuvad ja kui siis pärast ei liiguta ennast, siis kaua vastu ei pea."

Pärnits arvas, et kui mõni ninatark soovitab ainult tasuta sporti teha ja õues jooksmas käia, siis meie kliimas seda pidevalt teha ei saa. "Kes ikka tuule ja vihmaga õue jooksma läheb. Aga jõusaali ja ujulasse minnakse küll."

TLTs algavad jaanuaris uue kollektiivlepingu läbirääkimised töövõtjatega ja juhatuse esimees Enno Tamm lubas, et sporditoetused jäävad kindlasti edasi kehtima, ainult nende suurust ei osanud ta veel ennustada. "Ma loodan siiralt, et uued võimalused laiendavad meie töötajate ringi, kes sportima hakkavad, aga kuna juba siiamaani oleme me neid ses osas toetanud, siis mingit suurt plahvatust ilmselt oodata ei ole. Me oleme lihtsalt võimaldanud oma inimestele firma abiga end vormis hoida."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...