Pensionäride eest sotsiaalmaksu maksmise eelnõu läbis esmalugemise

Eesti Haigekassa seaduse muutmise seadus, mille järgi hakkab riik edaspidi tasuma mittetöötavate pensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, läbis riigikogus esimese lugemise.

Pilt: Scanpix

Pensionäride eest sotsiaalmaksu maksmise eelnõu läbis esmalugemise

Eesti Haigekassa seaduse muutmise seadus, mille järgi hakkab riik edaspidi tasuma mittetöötavate pensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, läbis riigikogus esimese lugemise.

Riigikogu otsustas kolmapäevasel täisistungil lõpetada seaduseelnõu esimene lugemine ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 25. oktoober. Muudatuste tulemusel on kavas suunata tervishoidu järgmise viie aasta jooksul 300 miljonit eurot lisaraha, millest 34 miljonit juba tuleval aastal, vahendas BNS.

"Tervishoiu rahastamise mõistes on tegu revolutsioonilise muudatusega, mis suurendab riigi panust tervishoidu ja tagab ravikindlustuse jätkusuutlikkuse. Neid muudatusi on oodatud kaua," ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski kolmapäeval riigikogus toimunud tervishoiu rahastamise muudatuste esimesel lugemisel, teatas sotsiaalministeerium. "Olen seadnud tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamise ja tervishoiu kättesaadavuse parandamise üheks oma prioriteediks. Mul on hea meel, et leidsime tervishoiureformiks ka vajalikud lisavahendid."

"Viimase kümnendi vältel [ei ole] tehtud tervishoiu rahastamises muudatusi, millest on tingitud ka igale patsiendile tuntav järjekordade pikenemine," ütles Ossinovski. "Haigekassa eelarve püsiv puudujääk aastast 2013 on märk sellest, et süsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb muuta ravikindlustuse rahastamise põhimõtteid ja vähendada haigekassa tulubaasi sõltumist vaid tööhõivel põhinevate maksude laekumisest," ütles Ossinovski.

Praegu ei panusta mittetöötavad pensionärid ravikindlustussüsteemi ja töötava elanikkonna palkadelt makstav sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa katab ka nende ravikulud. Eelnõu kohaselt hakatakse riigieelarvest igakuiselt haigekassa eelarvesse tasuma täiendavat eraldist iga mittetöötava pensionäri pensionilt. Eraldist arvestab sotsiaalkindlustusamet, kuna neil on olemas nii riikliku pensioni kulu andmed kui ka ligipääs töötamise registri andmetele.

Riigi eelarvestrateegia 2018–2021 raames otsustati eraldada haigekassale mittetöötavate pensionäride eest 2018. aastal 89 miljonit, 2019. aastal 133 miljonit, 2020. aastal 153 miljonit ja 2021. aastal 176 miljonit eurot. Lisaraha annab võimaluse parandada ravi kättesaadavust, kvaliteeti ja järjepidevust.

Praegune Eesti tervishoiu rahastus sõltub peamiselt tööhõivel põhinevast rahastamisest, mis toob kaasa raskusi piisava tulubaasi tekkimisel. Seega on ravikindlustuse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisel oluline vähendada tervishoiu rahastamise süsteemi tulubaasi sõltumist vaid tööhõivel põhinevate maksude laekumisest. Valitsus otsustas 23. aprilli kabinetinõupidamisel laiendada haigekassa tulubaasi ja panustada täiendavalt Eesti Haigekassa eelarvesse 2018. aastal seitse protsenti, 2019. aastal 10 protsenti, 2020. aastal 11 protsenti, 2021. aastal 12 protsenti ja 2022. aastal 13 protsenti mittetöötavate vanaduspensionäride pensionilt.

Lisaks otsustati haigekassa tulubaasi laiendamise raames viia osa riigieelarvest rahastatavaid teenuseid haigekassasse , et vähendada rahastamise killustatust ja seeläbi suurendada tervishoiusüsteemi tõhusust. 2018. aastal antakse riigieelarvest rahastatavatest teenustest haigekassale üle hambaravi toetuse, sügava vaimupuudega täiskasvanute üldanesteesias hambaravi tagamise, kiirabi osutamise, viljatusravi kulude hüvitamise, HIVi- ja AIDS-i ravikonsiiliumi töö toetamise, meremeeste ööpäevaringse eesti- ja ingliskeelse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni võimaluse tagamise, täiendava ravimihüvitise ja perearstide asendustasude rahastamise kohustus.

Alates 2019. aastast rahastatakse Eesti Haigekassa kaudu HIV-i ravimeid, immuunpreparaate, ravikindlustamata isikute vältimatu abi, tuberkuloosiravimeid ning antidoote. Alates 2020. aastast rahastatakse Eesti Haigekassa kaudu riikliku siirdamisasutuse ülesannete täitmise tagamist ja osaliselt residentuuri kulusid.

Eelnõuga antakse ravikindlustus usuliste ühenduste registrisse kantud kloostri liikmeskonda kuuluvatele munkadele ja nunnadele.

Seaduse jõustumine on planeeritud etapiti. Alates 2018. aastast jõustub haigekassa tulubaasi laiendamine ja sellega seotud muudatused. Lisaks jõustuvad etapiliselt sätted teenuste rahastamise kohustuste üle andmiseks haigekassale . 2019. aastast jõustuvad osad kiirabi korraldamisega ja antidootide varu moodustamisega seotud sätted ning 2020. aastal rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise ja osutamisega seotud sätted.

Laadimine...Laadimine...