Rahvastikuminister Solman tahab pikemat vanemahüvitise arvestamise perioodi

"Statistika näitab, et pered, kes soovivad mitut last, otsustavad sageli seaduses loodud võimalusi kasutada, et vanemahüvitise suurus jääks kahe järjestikuse lapse puhul samaks. Kui sellest kahest ja poolest aastast napilt üle minnakse, võib see perele suure lisastressi kaasa tuua. Kui soovime toetada perede soovi lapsi saada, siis ei ole see mõistlik," põhjendas rahvastikuminister Riin Solman.

Pilt: Scanpix

Rahvastikuminister Solman tahab pikemat vanemahüvitise arvestamise perioodi

Toimetaja: Toomas Raag

"Statistika näitab, et pered, kes soovivad mitut last, otsustavad sageli seaduses loodud võimalusi kasutada, et vanemahüvitise suurus jääks kahe järjestikuse lapse puhul samaks. Kui sellest kahest ja poolest aastast napilt üle minnakse, võib see perele suure lisastressi kaasa tuua. Kui soovime toetada perede soovi lapsi saada, siis ei ole see mõistlik," põhjendas rahvastikuminister Riin Solman.

Rahvastikuminister Riina Solmani plaan on tõsta vanemahüvitise arvestamise perioodi järjestikuste sündide puhul seniselt kahelt ja poolelt aastalt kolmele - see omakorda mõjutaks just neid peresid, kes jäävad tulevikus järjest saadud lastega napilt kahe ja poole aasta tingimusest välja, kaotades sellega tuhandeid eurosid kuus, kirjutab Postimees.

Rahvastikuminister Riina Solman iseloomustab murekohta kui "kahe ja poole aastase vahega saadud laste saamise pinget". Ebakõla on tema hinnangul ka selles, et lapsevanem saab lapsehoolduspuhkusel olla kuni lapse kolme aasta vanuseks saamiseni, kuid vanemahüvitise arvestamisel on käigus poole aasta võrra lühem periood.

"Arvestades asjaolu, et esimesed lapsed saadakse üha hilisemas eas, ei saa laste vanusevahe väga pikaks venida," osutas Solman veel teiselegi suundumusele tähelepanu.

Edasilükatud sünnid võivad suurendada tõenäosust, et neid ei pruugi tulevikus tulla. Peresid, kus sündis järgmine laps kaks ja pool kuni kolm aastat pärast eelmise sündi, oli mullu 462. Tõsi, see moodustab üsna tagasihoidliku protsendi möödunud aastal registreeritud 13 863 sünnist. Samas on märkimisväärne, et just neist 462 perest oli peaaegu pool peredest, täpsemalt 222 need, kes kaotasid vanemahüvitise suuruses, selgub sotsiaalkindlustusameti andmetest.

Rahaline kaotus on pereti väga erinev: alates 50–100 eurost, kuid mõnel perel isegi üle 1000 euro kuus. Poolteise aasta jooksul kogunenud raha kokku lüües tähendab see märkimisväärseid summasid ja rahalist kaotust. "Keskmine on umbes 430 eurot kuus," edastas siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kersti Ringmets.

Samas on just selle keskmise arvutuse järgi tehtud prognoos, mis ütleb, et seadusemuudatus vajaks riigieelarvest vähemalt 1,1 miljonit eurot. Sellele lisanduks veel 50 000 eurot sotsiaalkaitse infosüsteemi arenduseks.

Eesti Naistearstide Seltsi presidendi Ivo Saarma sõnul ei saa vanemahüvitise perioodi pikendamise vastu olla, kuid iseküsimus on, kas järjestikku sünnitamist rahaliselt soosivat seadust saab pidada heaks tavaks. 

"Peame ainuõigeks toetada perekonna/naise valikuid, millal sünnitada. Arstina saame pereplaneerimise alal nõustada ja soovitusi anda meditsiiniliste aspektide kohta, võttes arvesse individuaalseid tegureid. Valiku, millal sünnitada, teeb ikkagi patsient," selgitas ta Postimehele. 

Kuna Solmani sõnul on tegemist algusjärgus ideega, ei saa seadusemuudatustest kindlas kõneviisis rääkida ning kõik sõltub sellest, mida arvavad teised valitsusliikmed kevadistel riigieelarve läbirääkimistel. "Isamaa ministrid ja sealhulgas riigikogu fraktsioon on plaaniga kursis ja avaldanud selles suunas liikumisele toetust," kinnitas Solman.

Praegu koostatakse siseministeeriumis eelnõu ning seletuskirja koos analüüsi ja põhjendusega. Samuti on ette valmistatud 2021. aasta riigieelarve taotlus. Kui plaan läheb kevadiste riigieelarve läbirääkimiste käigus läbi, esitatakse eelnõu valitsusele.

Laadimine...Laadimine...