Riigikogu kiitis heaks keskkonnatasude laekumise ministeeriumile

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu keskkonnatasude seaduse muudatuse, millega eraldatakse edaspidi keskkonnatasudest riigieelarvesse laekunud rahast vastava aasta riigieelarvega kindlaks määratud osa keskkonnaministeeriumile.

Pilt: Scanpix

Riigikogu kiitis heaks keskkonnatasude laekumise ministeeriumile

Toimetaja: Merje Aus

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu keskkonnatasude seaduse muudatuse, millega eraldatakse edaspidi keskkonnatasudest riigieelarvesse laekunud rahast vastava aasta riigieelarvega kindlaks määratud osa keskkonnaministeeriumile.

Praegu laekuvad keskkonnatasud riigieelarvesse ning sealt kindlaksmääratud ulatuses sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), vahendas BNS.

Keskkonnavaldkonna rahastamise maht on seejuures kavas säilitada vähemalt senises mahus, muudetakse vaid rahastuse strateegilise planeerimise põhimõtteid, raha kasutamise korraldamist ning raha liikumist eelarveridade vahel. Seetõttu ei kaasne muudatusega osapooltele negatiivset mõju.

Muudatus on vajalik, sest rahastuse mahu sätestamine 2009. aastast kehtinud tasumääradega on nüüdseks põhjendamatu ja pigem piirav. Rahastuse mahtu ei saa suuremahulisemate projektide jaoks paindlikult ette planeerida ega vajadusel ka tõsta.

Muudatuse kohaselt ei sõltu keskkonnakaitseks sihtotstarbeliselt eraldatavad summad enam keskkonnatasude laekumisest ega tasumääradest, vaid selle raha kasutamine kujundatakse riigi eelarvestrateegia käigus seatud prioriteetide, keskkonnakaitse vajaduse ning pikaajalise strateegilise vaate alusel.

Samuti lõpeb seaduse muudatusega olukord, kus ka keskkonnaministeerium ja selle haldusala asutused taotlevad KIK-ist raha oma põhitegevuse kulude, näiteks seire, rahastamiseks. Põhitegevusi rahastatakse edaspidi otse keskkonnaministeeriumi eelarvest. Seeläbi suureneb haldusala rahastuse läbipaistvus ning väheneb töökoormus.

Eelnõuga muudetakse ka atmosfääriõhu kaitse seadust, halduskoostöö seadust ja keskkonnaseire seadust.

"Alates 2020 aastast laekub Ida- Virumaa omavalitsustele igal aastal ca. 2,5 miljonit eurot täiendavat tulu," ütles eelnõu juhtivmenetleja, riigikogu keskkonnakomisjoni reformierakondlasest aseesimees Kalle Palling.

"Selleks, et suurtööstus saaks ka tulevikus areneda, otsustasime luua süsteemi, kus riigile makstavatest keskkonnatasudest laekub osa tagasi nendele omavalitsustele, kus tööstust arendatakse. Seni on Ida- Virumaa omavalitsused saanud tasu kaevandustegevusest. Aga juhul, kui tööstus ja kaevandus ei asunud samas omavalitsuses ei laekunud tööstuselt ühtegi eurot. Selleks mõtlesimegi koostöös Ida- Virumaa omavalitsusliiduga välja parema lahenduse," ütles Palling erakonna pressiesindaja vahendusel.

 "Sarnast lähenemist võiks tulevikus kasutada ka teiste suure mõju ja häiringuga ettevõtmiste puhul. Olgu selleks siis puidu väärindamine või tuuleparkide rajamine avamerel või maismaal. Vastasel juhul võime tööstuse arendamisel Eestis sümboolselt punkti panna," ütles Palling.

Riigikogu keskkonnakomisjoni liige, keskerakondlane Valeri Korb sõns, et tegu on põhjendatud otsusega, arvestades kui vähe raha laekub piirkonda tagasi sealsete ettevõtete poolt makstavatest keskkonnatasudest. „Ida-Virumaale on koondunud peamised elektrienergia, põlevkivi ja põlevkiviõli tootmise ning töötlemisega seotud ettevõtted, mis keskkonnatasude maksmisega riigieelarvesse panustavad. Üldisest eelarvest jaotatakse need hiljem Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu enam-vähem võrdselt kõigi Eesti piirkondade vahel,“ sõnas Korb, kelle sõnul pole õiglane, et tööstusettevõtetega kaasnevate ulatuslikke keskkonnamõjude taustal jõuab laiali laotatud rahast piirkonda tagasi vaid 13 protsenti.

Korbi sõnul toob seadusemuudatus kaasa Ida-Virumaa omavalitsuste eelarve suurenemise. „Alates uuest aastast saab Ida-Virumaa täiendavalt 2,5 miljonit eurot lisaraha. Sellega on esimene samm astutud, kuid kindlasti tuleb rahade jaotamine üle vaadata ning esimene võimalus selleks on juulis, kui Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud analüüs on valmis,“ sõnas Korb.

Eelnõu poolt hääletas 68 riigikogu liiget.

Laadimine...Laadimine...