Riigipea kutsus riigikogu üles lahendama ühiskonna valukohti

President Kersti Kaljulaid kutsus riigikogu liikmeid üles lahendama ühiskonna valukohti ja muresid, märkides samas, et kui probleeme mitte peljata, võivad need osutada eduni viivateks teetähisteks.

Pilt: Albert Truuväärt

Riigipea kutsus riigikogu üles lahendama ühiskonna valukohti (2)

Toimetaja: Toomas Raag

President Kersti Kaljulaid kutsus riigikogu liikmeid üles lahendama ühiskonna valukohti ja muresid, märkides samas, et kui probleeme mitte peljata, võivad need osutada eduni viivateks teetähisteks.

President sõnas riigikogu sügisistungjärgu avaistungil peetud kõnes, et teda paneb muretsema see, mis on horisondi taga.

"Nii palju on niidiotsi, mida peaksime praegu sikutama. Niidiotsi, mis viivad meid uute võimalusteni," ütles Kaljulaid BNS-i andmetel. "Aga ka niidiotsi, mis täna tunduvad pigem viivat murede ja valukohtadeni meie ühiskonnas. Kuid ka neil on suur potentsiaal – kui me ei pelga ja hakkame kohe harutama – osutuda mitte mure lappimise ja häda leevendamise kohtadeks, vaid jätkuva eduni viivateks teetähisteks."

Kaljulaid märkis, et iga rahva ajaloost leiab seiku, mil hädast sai hilisem õnnestumine. Ta tõi näiteks Eesti rahareformi, proportsionaalse maksusüsteemi ja e-riigi.

Energiatootmine peab muutuma roheliseks

"Meil on ikka selliseid niidiotsi. Paljulubavaid ja selliseidki, mis on esmapilgul pigem pelutavad," ütles riigipea. Ta tõi üheks näiteks põlevkivienergeetika. "On ilmselge, et ühest sektorist saab varsti kaks – põlevkivi ja energiatootmise teed lähevad lahku," ütles ta."Energiatootmine peab muutuma roheliseks, põlevkivi jääb ootama, kuni leiame sellele keskkonnasõbralikuma rakenduse."

"Jätkuvalt on ühtaegu võimalus kui murede allikas me seest veidi pehkinud ja vananev e-riik, mis vajab isegi teenuste taseme hoidmiseks lisaraha," sõnas Kaljulaid ja lisas, et samal ajal peame valmistuma hetkeks, mil kvantarvutid muudavad tänased identimise meetodid kõlbmatuks.

Riigipea sõnul on vaja uuendada kokkulepet riigi ja kodanike vahel, mis puudutab andmete kasutamist. "Uuendamist vajab arusaam, millal ja kuidas on e-riigi kodanikul võimalus sellistest teenustest loobuda," ütles Kaljulaid.

Kolmanda suure probleemina tõi Kaljulaid  esile ühtluskooli, milles tema sõnul ilmnevad kihistumise märgid, vaatamata sellele, et need on veel võrreldes enamuse maailma riikidega väheolulised. "Ühe Tartu valikkooli õpetajad märgivad Tartu tagamaa maakoolidest tulijate alanevat konkurentsivõimet võrreldes kasvõi kümne aasta taguse ajaga. See on ohu märk," sõnas Kaljulaid.

Igast Eesti koolist peab olema võimalik jõuda Tartu Ülikooli 

"Tuleb kiiresti reageerida, et endiselt oleks igal lapsel igast Eesti koolist võimalik jõuda Tartu Ülikooli ja teistesse headesse kõrgkoolidesse, sõltumata vanema rahakoti paksusest ja pere elukohast. See on rahvuslik rikkus, mis ei tohi kaduda. See on sotsiaalse mobiilsuse tagatis, see on tuleviku ühiskonna sidususe kõige olulisem element," ütles president. 

"Sarnaseid murekohti, millest leida võimalusi, pakub meie elu veel palju. Ei ole täna ega tulevikuski ühes kõnes aega neid kõiki lahti mõtestada ja lahendusi pakkuda," sõnas Kaljulaid. Ta tõi näiteks haldusreformi, millega ei käinud kaasas omavalitsuste rahastamise reform, vananev rahvastiku, suureneva vajaduse haigusi ennetada ja rahvatervise seisundi.

"Meie taga on Eesti põhiseadus. Meie taga on rahvusvaheline sõprade ring, kes toetub sarnastele alusväärtustele. Ja meile endile loodavad need, kellel on meist vähem vabadusi ja võimalusi," ütles Kaljulaid.

"Aga meil on ka enesekindel rumaluse paraad. See uhke ebakompetentsus ja üleolev suhtumine süvenemisse, teadusesse, haritusse – ka see on niidiots, mis näitab meile probleemi, murekohta, aga mille saame edukalt sikutades pöörata kultuurieduks, keeleuuenduseks, teadusuuenduseks, poliitikauuenduseks," ütles president.

Riigikogu saadikud on õigusriigi hoidjad

"Täna on universaalsete inimõiguste ja demokraatlike väärtuste eest jätkuv seismine ebamugav, rünnatav, halvustatav. Aga tõeliselt selgubki just neil ajaloohetkedel, mis on pigem keerulised, milline siis on Eesti tegelikult? Demokraatlik või totalitaarset vaikelu hindav? Vabadust armastav või pelgav? Jõudu või väärtusi austav? Nutikaid uusi lahendusi otsiv või vanadest kulukalt kinni hoidev? Uudishimulik maailma põnevate võimaluste suhtes või umbusklikult endasse sulguv?" sõnas Kaljulaid.

President toonitas, et riigikogu saadikud vastutavad otseselt , et neil küsimustel oleksid vastused. "Te olete vabad kujundama, millised on need vastused – aga siiski selle põhiseaduse piires, mille Eesti rahvas on heaks kiitnud. Te olete oma otsustes vabad, aga siiski mitte täiesti – vastavalt põhiseadusele peate lähtuma kõigi Eesti inimeste ootustest, mitte vaid oma valija ootusest," ütles Kaljulaid.

"Teie olete me õigusriigi hoidjad – see on suurem vastutus, kui olla lihtsalt seadusandja. Selle vastutuse eest ei saa põgeneda, grupiidentiteedi ega fraktsiooni seisukoha taha varjuda," sõnas riigipea. "Te saate luua lootust ja kindlustunnet, aga ka küünilisust ja veendumust, et igaüks, ka siin saalis, seisab vaid iseenda või kitsa ringi huvide eest."

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...