Tallinnas pandi alus uutele ÜRO keskkonnaeesmärkidele

"Ühel hetkel läheb see veel ajalukku," sõnas koosolekut juhtinud keskkonnaassamblee president keskkonnaminister Siim Kiisler.

Pilt: Scanpix

Tallinnas pandi alus uutele ÜRO keskkonnaeesmärkidele

Toimetaja: Moonika Tuul

"Ühel hetkel läheb see veel ajalukku," sõnas koosolekut juhtinud keskkonnaassamblee president keskkonnaminister Siim Kiisler.

TALLINN, 14. september, BNS - Tallinnas peetud ÜRO keskkonnaassambleel pandi alus ÜRO uuele pikaajalisele keskkonnavisioonile ning sellega uuendatakse ka kogu maailma keskkonnavaldkonna prioriteete.

"See, et just Tallinnas lepiti uute prioriteetide vajadustes kokku, ei pruugi praegu kedagi kõnetada, kuid ühel hetkel läheb see veel ajalukku. On selge, et keskkonna seisund on otseselt mõjutatav sellest, kui kiiresti areneb tehnoloogia ning kui jõudsalt kasvab tarbimine. Selmet piirata neid, saab need keskkonna heaks hoopis töötama panna. Maailm vajab uut lähenemist ja teistmoodi lahendamist," sõnas koosolekut juhtinud keskkonnaassamblee president, keskkonnaminister Siim Kiisler pressiteate vahendusel.

Tallinnas toimunud kohtumisel valmistati ette järgmist, 2019. aastal Nairobis toimuvat ÜRO keskkonnaassambleed ning sellel osalesid ÜRO keskkonnaprogrammi ja keskkonnaassamblee bürood, seal hulgas ÜRO keskkonnaprogrammi juht Erik Solheim. Nende töökohtumiste tulemusena lepiti kokku uute keskkonna prioriteetide välja töötamises.

2022. aastal on ühtlasi ÜRO Keskkonnaprogrammi asutamise 50. juubel ja Tallinnas lepiti kokku, et selle jaoks tuleb koostada nii pikaajalise vaatega visioon kui ka teha läbi SWOT-analüüs sellest, kus me oleme praegu ja kuhu globaalne keskkonnapoliitika peaks edasi liikuma, teatas keskkonnaministeerium.

Ka märtsis Nairobis toimuval neljandal keskkonnaassambleel keskendutakse innovaatilistele lahendustele, mis aitavad maailma keskkonnaseisundit oluliselt parandada. See teema valiti välja kevadel Eesti eestvedamisel.

"Teemavalikul lähtusime ennekõike sellest, et see on loogiline jätk möödunud assambleele, kus keskenduti reostuse põhjustele ja ulatusele. Järgmisel liigume edasi juba konkreetsete lahendustega ning tõstame innovatsiooni kogu maailma keskkonnaministrite tähelepanu keskmesse," ütles Kiisler.

Kohtumisel tutvustas Eesti ka oma ettepanekuid ministrite ühisdeklaratsiooni. Eesti keskkonnaminister tegi ettepaneku keskenduda kolmele prioriteedile: ülemaailmne keskkonnaandmestik peab olema usaldusväärne ja kõigile kättesaadav; loodusressursside kasutamine peab muutuma säästlikuks ja efektiivseks; inimesi tuleb rohkem kaasata keskkonnaküsimustesse ja julgustada neid uudseid lahendusi välja pakkuma.

Keskkonnaminister Kiisler tegi deklaratsiooni kavandis ettepaneku töötada välja ülemaailmne ühtne standard, kuidas koguda ja avalikustada keskkonnaandmeid. Samuti tegi minister kavandis keskkonnaministritele ettepaneku võtta kasutusele ülemaailmsed kriteeriumid ehk niinimetatud tootepass, mis näitavad kui jätkusuutlik üks või teine toode on. Kõik ettepanekud võeti ÜRO büroode poolt vastu.

Eesti on alates 6. detsembrist 2017 kuni 2019. aasta märtsini maailma rahvusvaheliste keskkonnasuundade eestvedaja. ÜRO keskkonnaassamblee presidendina juhib Eesti keskkonnaminister Siim Kiisler ÜRO IV keskkonnaassamblee ettevalmistusi, globaalse keskkonnaministrite deklaratsiooni kujundamist ja läbirääkimisi. Samuti esindab Kiisler maailma keskkonnavaldkonda poliitiliselt kõrgetasemelistel kohtumistel. Eesti jaoks on see aasta võimalus edukalt juhtida ühte ÜRO globaalset vastutusvaldkonda ning näidata end tasakaaluka, ettevaatava ja lahendustele orienteeritud riigina. Selleks tuleb aktiivselt võtta juhtroll nii Eesti-siseselt kui globaalsel areenil keskkonnaküsimuste eestvedajana.

Eesti juhtimisel toimus ka uue, 2019. aasta märtsis toimuva keskkonnaassamblee teema valimine. Et kolmanda keskkonnaassamblee teemaks oli saastatus, siis 2019. aasta assambleel astutakse samm kaugemale ja võetakse ette saastatuse allikas, milleks on loodusressursside kasutamine tootmises ja tarbimises. Uuenduslikud lahendused, mis arvestavad samal ajal keskkonnamõjudega, on teada ka kui ökoinnovaatilised lahendused. Nii ollakse tootmises ja tarbimises efektiivsed ning säästetakse samal ajal ressursse.

Laadimine...Laadimine...