Toomla Kuuse Eesti 200ga liitumist: kuidas ametnikud ja ministrid töötavad, kui nende eesmärgid on vastandlikud?

"Ainuüksi teatud ühiskondliku liikumisega ühinemise pärast kõrgem ametnik muidugi tagasi astuma ei pea," kommenteeris politoloog Rein Toomla asekantsler Rait Kuuse liitumist MTÜ-ga Eesti 200. "Kuid võimalik, et lähitulevikus jõuab ta ise sellele järeldusele. Sest raske on ette kujutada ladusat koostööd, kui minister kuulub ühte ning asutust igapäevaselt juhtiv kantsler, asekantsler või osakonnajuhataja teise erakonda. Kuidas nad siis oma ideid ellu viivad, kui nende ka avalikult püstitatud eesmärgid võivad olla lausa vastandlikud?" 

Pilt: Scanpix

Toomla Kuuse Eesti 200ga liitumist: kuidas ametnikud ja ministrid töötavad, kui nende eesmärgid on vastandlikud? (7)

Kai Maran

"Ainuüksi teatud ühiskondliku liikumisega ühinemise pärast kõrgem ametnik muidugi tagasi astuma ei pea," kommenteeris politoloog Rein Toomla asekantsler Rait Kuuse liitumist MTÜ-ga Eesti 200. "Kuid võimalik, et lähitulevikus jõuab ta ise sellele järeldusele. Sest raske on ette kujutada ladusat koostööd, kui minister kuulub ühte ning asutust igapäevaselt juhtiv kantsler, asekantsler või osakonnajuhataja teise erakonda. Kuidas nad siis oma ideid ellu viivad, kui nende ka avalikult püstitatud eesmärgid võivad olla lausa vastandlikud?" 

Toomla sõnul jookseb veelahe senise koostöö jätkumise vahel suuresti sõltuvalt liikumise erakonnastumisest.
 
"Küsimus pole selles, et sellised asjad keelatud oleksid," rääkis Toomla. "Ametnik võib kuuluda mistahes erakonda. Üksikud erandid, näiteks õiguskantsler ja tema  büroo, riigikontrolör oma bürooga ja kaitseväelased välja arvatud."

Kui tavaametnike erakondlik kuuluvus tööd keerukamaks ei muuda, siis eri erakondadesse kuuluvate kõrge riigiametniku  ja ministri vahel võib lausa huvide konflikt tekkida.
 
"Vaikimisi siiski eeldatakse, et eriti kõrgel kohal olevad riigiametnikud erakonnastunud ei ole," sõnas Toomla. "Sest raske on ette kujutada ladusat koostööd, kui minister kuulub ühte ning asutust igapäevaselt juhtiv kantsler, asekantsler või osakonnajuhataja teise erakonda. Kuidas nad siis oma ideid ellu viivad, kui nende ka avalikult püstitatud eesmärgid võivad olla lausa vastandlikud?"

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse teatas neljapäeval liitumisest erakonnaks pürgiva MTÜ-ga Eesti 200. Samuti avaldas ta oma sotsiaalkaitsemanifesti, mis on kriitiline senise süsteemi suhtes ning paneb ette süsteemi selle ümberehitamise nii, et enamik kohalikke teenuseid oleks tsentraalselt korraldatud.
 
Ka parlamendi sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm juhib tähelepanu asjaolule, et Eesti kõrged riigiametnikud on siiani olnud apoliitilised.
 
"Eesti 200 on selgelt poliitiline liikumine, mis on seadnud eesmärgiks erakonnastumise. Midagi pole teha, järjest rohkem hakkab Eesti 200 oma käitumise poolest meenutama Res Publica reinkarnatsiooni," lausus Haukanõmm.
 
Tema sõnul on tegemist igati vastandlike seisukohtadega.
 
"Sotsiaaltöö ühe katuse alla koondamine ja ministeeriumile juhtrolli andmine pole just see, kuhu peaks liikuma," ütles Haukanõmm. "Orwellikult meenub, et ikka peab kusagil leiduma Suur Vend, kes teab, kuidas väikesed usinad sotsiaaltöö mesilased peavad asju lahendama ja tegema. Sotsiaaltöös on kasutusel lähenemine, et abi andmisel lähtutakse subsidiaarsuse põhimõttest, mille kohaselt avalikke kohustusi täidavad üldjuhul eelistatult kodanikule kõige lähemal seisvad võimuorganid ja esmalt rakendatakse abivajajale kõige lähemal oleva tasandi (esmatasandi) võimalusi. Millest tulenevalt on peamisteks hoolekandeteenuste ja – toetuste osutajaks
kohalik omavalitsus."
 
Haukanõmm on veendunud, et just kohalik omavalitsus tunneb oma inimesi ees- ja perekonnanime järgi, mitte Tallinnas asuv asutus, kuhu Eesti 200-ga liitunud ministeeriumi asekantsleri arvates peavad koonduma spetsialistid. Tema sõnul on asekantsleri avaldus mitmes mõttes küsitav:
 
"See aeg on meil ju läbitud, kus kõik korraldati riigi tasandil. See oli üks teine riigikord, mida me ei igatse taga. Kas Eesti 200 soovib tagasi Nõukogude aega? Kas selle nägemuse kohaselt hakkame looma ka sotsiaalkaitses uusi tasandeid ja asutusi, mis juhivad ja korraldavad? Kas bürokraatia peab veelgi rohkem vohama? Viimased aastad on pigem lähtutud vastupidisest. Omavalitsused peavad muutuma suutlikumaks, võimekamaks ja iseseisvamaks. Loomulikult peab riik andma suuna ja sihi ning kontrollima, et igas omavalitsuses oleks inimesele tagatud kõrge kvaliteediga abi. Kas me oleme juba selle saavutanud? Kaugeltki mitte."

7 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...