UUED SEADUSED: Rohkem raha kätte ja maks Eestist väljaviidavale kasumile

Rohkem kui poolel miljonil töötaval inimesel jääb senisest rohkem raha kätte, sest tulumaksuvaba miinimum tõuseb 170 eurolt 500 euroni.

Pilt: Scanpix

UUED SEADUSED: Rohkem raha kätte ja maks Eestist väljaviidavale kasumile (1)

Virkko Lepassalu

Rohkem kui poolel miljonil töötaval inimesel jääb senisest rohkem raha kätte, sest tulumaksuvaba miinimum tõuseb 170 eurolt 500 euroni.

Riigikogu valmistub vastu võtma mitmeid valitsuse ellu kutsutud maksumuudatusi, mis jõustuvad 1. jaanuarist 2018. Juba on vastu võetud otsus tõsta tulumaksuvaba miinimumi, mis kõige otsesemalt inimesi puudutab. Iga inimest puudutab kõige otsesemalt tulumaksuvaba miinimum, mis tõuseb 2018. aasta jaanuarist seniselt 170 eurolt 500 euroni. See number inimestele palju ei ütle, aga reaalselt tähendab, et kuni 1200 eurot brutopalgana teeniv inimene hakkab järgmisel aastal saama 64 eurot rohkem kätte, aastas võib kätte jääda kuni 768 eurot rohkem. Uuest korrast võidab 86% töötajatest ehk rohkem kui pool miljonit töötavat inimest saaksid kuus kätte rohkem raha kui praegu.

Väikefirmad ei kannata

Täna läbi riigikogus kolmanda lugemise ka tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, mis aitab Eestist välja viidavat kasumit maksustada. Panditulumaks otsustati küll eelnõust välja võtta, kuid sinna lisatakse siiski säte, mis ei lase firmadel maksudest kõrvale hoida. Maksu- ja tolliamet (MTA) võib maksustada tulumaksuga aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenu. Teatavasti oli MTA-l varem keeruline laenude sildi all Eestist välja viidavat kasumit maksustada, sest seda soosis mõni kohtulahend. Nüüd aga on võimalik, et kui tütarfirma annab emaettevõttele laenu, mille tähtaeg on üle 48 kuu ehk nelja aasta, võib maksuhaldur küsida ettevõttelt tõestust, kas tegu on ikka tõesti laenuga või soovitakse kasumit välja viia. Viimasel juhul võib maksuamet aga maksud välja kirjutada.

Majandusprofessor Janno Reiljan pooldaks aga veelgi karmimaid meetmeid. Neli aastat on tema hinnangul liiga pikk aeg. Panditulumaksu asemel peaks Reiljani hinnangul sisse viima ettevõtte tulumaksu. "Seepärast tuleks sisse viia ettevõtte tulumaks ja jätta see Eesti riigile äärmiselt kahjulik koomuski mängimine," ütles ta. "Kasutatakse siinseid ressursse, siinset tööjõudu – aga kõik see, mida Eesti riik peab tegema kõikide nende ressursside, näiteks tööjõu koolitamiseks ja haiguskindlustusteks, jäetakse Eesti riigi kraesse ja kasumid viiakse investeeringute sildi all välja."

Riigikogus vastu võetud eelnõu kohaselt peavad nüüd üle 3,5-tonnise täismassiga veoautode omanikud maksma teekasutustasu. Maks puudutab nii kodu- kui ka välismaiseid kaubavedajaid, sest autoettevõtete liidu tegevjuhi Villem Tori sõnul kukkunuks muidu välja ebavõrdne kohtlemine.

Riigikogu liige Erki Savisaar selgitas, et tasuga kogutakse raha ka välismaal registreeritud veoautodelt, mis praegu ei maksa raskeveokimaksu ning kel pole otsest vajadust osta Eestist lühikeste vahemaade tõttu kütust. Seega nad küll kulutavad Eesti teid, kuid ei kompenseeri seda sisuliselt millegagi. "Siiamaani olid Eesti ja Soome ainsad Euroopa Liidu liikmesriigid, kus ei kehtinud veoautode teekasutustasu," nentis Savisaar. Päevane tasumäär ulatub 9-12 euroni, aastane jääb vahemikku 500-1300 eurot ning sõltub suures osas veoki ja haagise massist.

Seda, et maks kehtiks ka juba 3,5-tonniste autode puhul, toetasid nii Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon kui ka autoettevõtete liit. Põhimõte on siin lihtne: kaubaveoautode raskus algab tavaliselt kolmest ja poolest tonnist, samas ei pea maksma väikevedajad ja -ettevõtted.

Riigikogus läbis täna kolmanda lugemise magustatud joogi maksu seaduse eelnõu. Maksustama hakatakse jooke, sealhulgas piimast valmistatuid, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri kohta või millele on lisatud magusainet. Maksumäär sõltub suhkru või magusaine sisaldusest.

Suhkur kontrolli alla

Lastearsti ja toitumisnõustajana tuntud Adik Levin ütles, et magusamaksu puhul on oluline, et suhkru kahjulikkusest on lõpuks hakatud rääkima. "Inimesi sunnitakse mõtlema, mida nad ise ja nende lapsed söövad-joovad," lausus Levin, kelle sõnul tarbib enamik inimesi valget suhkrut rohkem kui organism vajab. "Rafineeritud valge suhkur ehk sahharoos on sõltuvust tekitav aine. See imendub soolestikust väga kergesti otse verre ja tõstab veresuhkru taseme kiiresti kõrgele. Aja jooksul hakkavad organismis välja kujunema nii südame-veresoonkonna kui ka paljude teiste organite haigused. Tervislikum pole ka laialt levinud magusaine aspartaam."

Levini sõnul on suhkur oluline müüki soodustav tegur. "Toiduainetööstusel on esikohal kasum, ehkki peaks olema inimeste tervis," ütles Levin. Maksu mõju tarbija jaoks jääb üsna marginaalseks. Näiteks magustatud vee hind võib pudeli kohta tõusta vaid umbes 20-30 senti.

 

Tulekul ka ettevõtluskonto

• Riigikogu võttis vastu ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise eelnõu. Selle järgi võib ettevõtja avada ettevõtluskonto, millele laekunud rahast kantakse maksuametile automaatselt 20% ehk maksu osa.

• Samas pole ettevõtjal kohustust esitada maksudeklaratsioone ega pidada raamatupidamisarvestust.

 

----

Riik hakkab kustutama raske puudega vanemate õppelaene

Seadusemuudatuse tõttu muutub õppelaenu kustutamine ka lihtsamaks ja kiiremaks.

Riigikogu võttis vastu ja saatis presidendile kinnitamiseks seadusemuudatuse, mis kustutab ka raske puudega laste vanemate õppelaenud. 

Siiani oli õigus õppelaenust vabaneda vaid sügava puudega laste vanematel. Lisaks peaks 2018. aasta algusest jõustuv eelnõu muutma õppelaenu kustutamise kiiremaks ja lihtsamaks.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikme Dmitri Dmit-rijevi sõnul leevendab muudatus raske puudega laste vanemate majanduslikku olukorda. "Raske ja sügava puudega laste vanemate majanduslik olukord ja hoolduskoormus on enamasti teiste vanematega võrreldes raskem," rääkis riigikogu liige.

"Muudatus aitab vähendada muret majandusliku toimetuleku pärast, annab puudega laste vanematele võimaluse saada paremini tööle või vajaliku puhkehetke," lisas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Prognoosi kohaselt kustutatakse õppelaen tuleval aastal 293 raske puudega lapse vanemal ning igal järgneval aastal umbes 60 vanemal. Mullu oli raske puudega lapsi Eestis 5648.

Lihtsam menetlus aga tähendab, et inimene hakkab esitama õppelaenu kustutamiseks taotlust sotsiaalkindlustusametile. Vajalikud andmed – lapsel tuvastatud puude raskusastme kohta – on sotsiaalkindlustusametil olemas või kättesaadavad töötukassast. Praeguseni tuleb õppelaenu kustutamiseks pöörduda õppelaenu väljastanud panka, kes esitab taotluse kas rahandusministeeriumile või haridus- ja teadusministeeriumile.

Seadusemuudatus läheb maksma täiendavalt umbes 633 000 eurot ning igal järgneval aastal umbes 130 000 eurot. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2018. a.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...