Valitsuse kliima- ja energiakomisjon sai ülevaate kliimaneutraalsuse analüüsist

"Valitsus on kliimaküsimused võtnud prioriteediks ja oleme veendunud, et läbimõeldud tegutsemisega saame pöörata kliimamuutustega võitlemise enda kasuks. Täna saime esialgse ülevaate võimalustest kliimaneutraalsuse saavutamiseks ja arutasime ka põlevkivisektori tulevikku," ütles peaminister Jüri Ratas.

Pilt: Albert Truuväärt

Valitsuse kliima- ja energiakomisjon sai ülevaate kliimaneutraalsuse analüüsist

Toimetaja: Toomas Raag

"Valitsus on kliimaküsimused võtnud prioriteediks ja oleme veendunud, et läbimõeldud tegutsemisega saame pöörata kliimamuutustega võitlemise enda kasuks. Täna saime esialgse ülevaate võimalustest kliimaneutraalsuse saavutamiseks ja arutasime ka põlevkivisektori tulevikku," ütles peaminister Jüri Ratas.

Teisipäeval kogunes esimest korda valitsuse kliima- ja energiakomisjon, kes sai ülevaate Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi vahearuandest ja Eesti Energia investeeringuplaanidest.

Analüüs valmib riigikantselei, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse ja OÜ Finantsakadeemia ning keskkonnaministeeriumi koostöös. Ratase sõnul on Eestil soov saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks riigiks, mille majandus on konkurentsivõimeline ning elukeskkond kaasaegne, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Praegu on Eesti võtnud eesmärgiks vähendada sajandi keskpaigaks kasvuhoonegaaside heidet 80 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi käigus selgitatakse välja, kas ja milliste tõenäoliste muudatuste ning kaasnevate mõjudega on võimalik jõuda aastaks 2050 eesmärgini 100 protsenti ehk saavutada kliimaneutraalsus.

Uuring võtab detailsemalt vaatluse alla kuus valdkonda: energeetika, tööstus, transport, põllumajandus, ehitus ning metsamajandus ja maakasutus.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul tuleb edasistes aruteludes silmas pidada, et kõige suurema mõjuga investeeringud võiks teha juba aastaks 2030. Tema hinnangul ei tasu kasvuhoonegaaside heitmete vähendamises näha vaid kohustust ja maksumust.

"Madala kasvuhoonegaaside heitmega riigiks saamine pakub meile rohkesti võimalusi, mida ära kasutada. Eesti lõplikud seisukohad selguvad arutelude käigus," lausus Kokk.

Lisaks sai komisjon ülevaate Eesti Energia plaanist ehitada Auveresse uus Enefit õlitehas ning Eesti Energia ja Viru Keemia Grupi põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamise plaanidest.

"Meie üks suund energeetikas on oma tähtsaimat maavara põlevkivi senisest enam väärindada. Uued õlitehased ja eelrafineerimistehas aitaks Ida-Virumaa energeetikasektoril kohanduda efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks, säilitades samas töökohti ja luues uusi. Lisaks jääb kindlus omavalitsustele ja kohalikele ettevõtetele tulubaasi säilimisel," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Valitsuskomisjon otsustas jätkata kõigi kolme teema arutelusid 30. septembril järgmisel kliima- ja energiakomisjoni kohtumisel.

Kliima- ja energiakomisjoni juhib peaminister ning selle alalised liikmed on keskkonnaminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, haridus- ja teadusminister, kaitseminister ja välisminister. Teised ministrid osalevad komisjoni istungil, kui teemakäsitlus seda eeldab. Oma ettepanekud esitab komisjon valitsuse istungile või kabinetinõupidamisele.

Laadimine...Laadimine...