Videod! Illegaalne tööjõud jättis viimase kahe aastaga riigi eelarvesse 14 miljoni eurose augu

"Renditööjõu kuritarvitamise ja illegaalse tööjõu kasutamise tulemusena on 2018. ja 2019. aastal jäänud riigieelarvesse laekumata ligi 14 miljonit eurot maksuraha. Valitsus ei saa vaadata mööda sellisest seadusrikkumisest ja ka sellest, et meil ei ole Politsei- ja Piirivalveameti ega ka Maksu- ja Tolliameti ressurssi, et käia tuhandeid ettevõtteid kontrollimas, et kas ettevõtmised on legaalsed või mitte," kinnitas siseminister Mart Helme.

Pilt: Scanpix
Video Eesti

Videod! Illegaalne tööjõud jättis viimase kahe aastaga riigi eelarvesse 14 miljoni eurose augu

Sandra Lepik

"Renditööjõu kuritarvitamise ja illegaalse tööjõu kasutamise tulemusena on 2018. ja 2019. aastal jäänud riigieelarvesse laekumata ligi 14 miljonit eurot maksuraha. Valitsus ei saa vaadata mööda sellisest seadusrikkumisest ja ka sellest, et meil ei ole Politsei- ja Piirivalveameti ega ka Maksu- ja Tolliameti ressurssi, et käia tuhandeid ettevõtteid kontrollimas, et kas ettevõtmised on legaalsed või mitte," kinnitas siseminister Mart Helme.

Valitsuses arutati renditööjõu ja illegaalse tööjõu üle kontrolli saavutamisest. "Jõudsime kokkuleppele, et siseministeerium jätkab tööd selle tegevuskavaga ja töötab välja korrektsed sõnastused, mille alusel on võimalik edasi minna seadusloomega," kinnitas Helme tänasel valitsuse pressikonverentsil.  

Olukord Afganistanis on oluliselt paranenud

Peaminister Jüri Ratas rääkis tekkinud muljetest Afganistani töövisiidil. "Ma mõistan neid küsimusi, mida ajakirjandus küsis, et kui pikalt Eesti seal on ja mida oleme juba saavutanud. Kohtudes Afganistani presidendi Ashraf Ghaniga nimetas ta päris palju neid nüansse, mis on Afganistani ühiskonna tsiviilühiskonnas arenenud," rääkis Ratas. "Ta tõi näiteid hariduse ja meditsiini suurema kättesaadavuse paranemisest ühiskonnas, naiste rolli suurendamisest ühiskonnas ja paljust muust."

"Kindel on see, et koos 39 riigiga sinna mindi ja koos tegutsetakse ka edasi," kinnitas Ratas. "Mulle ei jäänud sellist tunnet, et USA poolne väljaminek oleks automaatne - pigem räägiti sellest, et teatud osas võidakse vähendada koalitsiooni kohalolekut, aga seda, et tõmmatakse täiesti välja, seda mitte."

Türgi ja Süüria konflikt on murettekitav

"Kindlasti oleme väga mures pingete suurenemise pärast seoses alanud Türgi sõjalise operatsiooniga, mis ähvardab kahjustada selle religiooni stabiilsust," kommenteeris Ratas viimaseid arenguid Türgi ja Süüria vahel. "Pikalt kestnud Süüria konfliktile tuleb leida poliitiline lahendus ÜRO raames tehtavate jõupingutuste kaudu."

Türgi on Euroopale oluline partner rändevoogude tõkestamisel. "Türgi ja Euroopa Liidu vahel on olemas kokkulepe ja Euroopa Liit toetab Türgit selle lepingu alusel, aga loomulikult, sellised olukorrad muudavad olukorda keerukamaks," tõdes Ratas, et olukord on üsna kompleksne ja keeruline mõlemale osapoolele.

"Need on spekulatsioonid, et kurdid jätavad valvamata ISIS-e võitlejad ja et nad pääsevad vabadusse ja Islamiriik võib uuesti jalad alla saada," märkis Helme. "Euroopa Liidu reaktsioon on olnud üsna üksmeelne ja Türgi suhtes hukkamõistev, aga peame arvestama, et Türgi on lisaks ka NATO liikmesriik," lisas Helme, et kogu küsimus on väga keeruline ning valitsus ei ole praegu omapoolseid samme selles osas teinud.

Suuremad trahvid finantssektori ja andmekaitse valdkonnas

Valitsus kiitis heaks eelnõu, mille alusel kehtestatakse edaspidi finantssektoris ja andmekaitse valdkonnas kõrgendatud ülemmääraga rahatrahviks väärteo eest kuni 20 miljonit eurot. 

Nimelt on justiitsminister Raivo Aeg teinud ettepaneku täiendada karistusseadustiku üldosa nii, et seadus võimaldaks täita Euroopa Liidu õiguses sätestatud nõudeid ja kohaldada konkreetsetes valdkondades – finantssektor ja andmekaitse – teatud rikkumiste eest senisest suuremat rahatrahvi ülemmäära, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. 

"Ennekõike on suuremad trahvid mõeldud just finantsteenuste sektoris tegutsejatele – näiteks krediidiasutused, kes ei täida pangandussektori olulisi nõudeid või ei rakenda rahapesuvastaseid kontrollmeetmeid," ütles Aeg.

Rikkumise toimepanijale on võimalik tulevikus määrata rahatrahv kuni 20 miljonit eurot või kuni kolmekordse kasu ulatuses, mis teeniti väärteoga. Juriidilisele isikule on võimalik määrata trahvi ka kuni 15 protsenti tema käibest.

Samal ajal pikendatakse rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtaega 15 päevalt 45 päevani. "Tahame, et rahatrahvide tasumiseks oleks inimesel mõistlik tähtaeg. Praegu ei pruugi palgapäev jääda trahvi tasumise tähtaja sisse ning selle tasumine võib seetõttu olla raskendatud või võimatu. See tähendab, et rahatrahv võib olla vajalik täitmisele pöörata, millega kaasnevad omakorda täiendavad kulud ja see pole mõistlik," märkis Aeg.

Eesti Posti kojukanne peab püsima kättesaadav

"See teema on olnud aastaid üleval, et kojukanne läheb kallimaks, probleemid on nädalavahetuste kojukandes. Riik on suurendanud oma toetust Eesti Postile, käesoleval aastal oli see 1,8 miljonit eurot, varasemalt oli see dotatsioon 1,3 miljonit eurot. Eesti Posti hinnangul see ei kata neid kulutusi täielikult ära," ütles Ratas.

"See aasta peaks olema Eesti Posti dividendiks 1,6 miljonit eurot. Eks see ole loomulik, et riik soovib oma osalusega ettevõtetest ka dividende võtta, samas see konflikt on ühiskonnas kogu aeg – kas riigiettevõte peab lähtuma ainult majanduslikest näitajatest või peab hoidma ka seda sotsiaalmajanduslikku poolt eesti ühiskonnas, milleks on mõistlikul tasemel lehtede ja kirjade kojukanne," lisas Ratas.

Laadimine...Laadimine...