IDEE: Loome koolidesse tasuta spordiringid

"Paljud lapsed ei pääse trenni, olgu siis põhjuseks rahapuudus või vanemate ükskõiksus," selgitas volikogu esimees Mihhail Kõlvart, miks oleks vaja luua koolidesse lisaks kehalise kasvatuse tundidele ka tasuta trennid.

Pilt: Svetlana Aleksejeva
Sport Haridus

IDEE: Loome koolidesse tasuta spordiringid

"Paljud lapsed ei pääse trenni, olgu siis põhjuseks rahapuudus või vanemate ükskõiksus," selgitas volikogu esimees Mihhail Kõlvart, miks oleks vaja luua koolidesse lisaks kehalise kasvatuse tundidele ka tasuta trennid.

Kõlvart esines viimasel linnavolikogu istungil avaldusega, et rahva tervise huvides peaks koolid pakkuma lisaks kehalise kasvatuse tundidele veel 2-3 lisatrenni. "Seis on nutune – Eesti noored on vähesest liikumisest tingitult tervise ja kaaluga kimpu jäämas," ütles Kõlvart. "Maailma terviseorganisatsiooni prognoosi järgi kannatab aastaks 2025 rasvumise all juba iga kolmas eestlane. Ülekaalust tingitud tervisehädade vastu aitaks terviseorganisatsiooni soovitus, et noor inimene liikugu iga päev umbes tund aega ehk seitse tundi nädalas. Võib tunduda veider, et hakkame lapsi sundima kohustuslikus korras spordiga tegelema, aga samamoodi kohustuslikus korras sunnime me neid ju õppima keemiat või tööõpetust, rääkimata kehalise kasvatuse tundidest. Me oleme ju üksmeelel, et need tunnid on nii lapse enda kui ka ühiskonna huvides. Kas ei ole vaja siis õpetada lapsele, kuidas olla terve?"


Vaja ka vanemaid harida


Eesti naiste korvpallikoondise peatreener ja kehalise kasvatuse õpetaja Janne Schasmin oli Kõlvartiga päri. "Igal juhul tuleb  lapsed kohustuslikus korras spordi juurde juhatada, sest nad liiguvad väga vähe," lausus ta. "Kaasa tuleb haarata just neid lapsi, kes üheski trennis ei käi. Vaja on ka lastevanemaid harida, et nad ise hakkaksid aktiivselt otsima lastele sportimisvõimalusi ja räägiksid neile, milliste spordialade vahel saab valida. Vähesed väikesed lapsed teavad ise, millise spordialaga nad tahavad tegeleda, vanemate abi on siin hädavajalik."


Igal koolil lemmikalad


Kõlvarti idee järgi võiks lisasport olla ka riiklikus õppekavas kirjas ning sellele võiks kuluda 3-4,5 tundi nädalas. "Muidugi ei hakataks igas koolis harrastama kõiki spordialasid, aga kool võiks sõltuvalt oma võimalustest ja traditsioonidest pakkuda 5-6 ala," rääkis ta. "Loomulikult tuleb ka alternatiive ette näha – kui laps ei saa eri põhjustel treeningutel osaleda, on tal rohkem lihtsamaid liikumistunde, samas saab saavutusspordiga tegelev laps niigi suurest koormusest tingituna kohustuslikest tundidest vabastuse."


"Töötan koolis, kus korvpall on olnud tunniplaanis," lisas Schasmin. "Mulle meeldib väga ka Kõlvarti idee, kuid see eeldab väga head tunniplaaniga sidumist. Lisaks tuleks siis pakkuda lastele veel üks kord süüa. Samas arvan, et 3-4,5 ajalist tundi treeninguteks on praegu liiga palju. Lapsed ei mahuks olemasolevatesse saalidesse lihtsalt ära."


Kõlvarti sõnul võib tekkida ka küsimus, kas ehk lapse niigi raske koolipäev senisest veelgi raskemaks ja pikemaks ei muutu, kuid tegelikult on füüsiline koormus vaimsele koormusele vahelduseks kasulik, isegi vajalik. "Uuringudki näitavad, et füüsiliselt aktiivsemad lapsed saavutavad õppetöös paremaid tulemusi," nentis volikogu esimees. "Pealegi, äkki võikski laps kõik oma haridusvajadused ühest ja samast koolist kätte saada – et läheb hommikul kooli ning saab seal tehtud nii õppetöö, trenni, huvitegevuse kui ka järgmiseks päevaks antud kodutöö. Õhtud võiksid paljudele hoopiski senisest vabamad olla! Tervem ühiskond hoiaks kokku haigekassa kulusid, sest haiguste ennetamine on igal juhul odavam kui nende ravimine. Inimene, kes on maast madalast külge saanud tervislikud harjumused, elab nendega tõenäoliselt terve elu. Uus süsteem tooks ka kiiremaid plusse – paraneks laste keskmine üldfüüsiline vorm, mis tähendab, et tippspordile saaks laotud tugevam baas. Samuti märkaksime andekaid sportlasi senisest varem."


Volikogu esimees rõhutas, et kõik lapsed ei saa käia huviringis või trennis. "Paljude laste puhul on põhjuseks rahapuudus, paljudel aga ka vanemate ükskõiksus," selgitas Kõlvart. "Arusaadavalt on vaja ette valmistada ka rohkem treenereid, aga siis oleksid nad juba enamasti elukutselised, töötaksid hommikuti koolides ja pealelõunati spordiklubis, mitte õhtuti ja hobi korras, nagu see praegu tihti on. Eesmärk väärib mu meelest pingutamist."


Samal teemal toimus Paides ka Eesti spordi kongress, mis arutles, kuidas 2030. aastaks liiguksid kõik koolilapsed soovitusliku koormusega.

 

 

 

GERD KANTER: Lapsed spordiks hea meelega


"Kuna minu põlvkonna lastele nii loomulik olnud hoovisport on tänapäeval peaaegu kadunud, peame noortele jõulisemalt sportimisvõimalusi pakkuma," leidis kettaheite olümpiavõitja ja maailmameister Gerd Kanter.


Kanteri hinnangul on Kõlvarti idee väga hea ja lapsesõbralik. "Kui lapsed koolist koju lähevad, on neil sel juhul tõesti kõik olulised asjad tehtud. Tarkus omandatud, füüsiline koormus kätte saadud ning siis võib õhtune osa jääda noorte enda otsustada, mida nad teha tahavad," rääkis ta. "Ükski asi ei juhtu muidugi üleöö, aga kehalise kasvatuse õpetajad ja kutselised treenerid on meil ju olemas. Noortele paremate sportimisvõimaluste loomine kindlasti ka maksab midagi, kuid see on kindel kasudega investeering. Kui oleme õppekavas juba otsustanud sellise muudatuse teha, siis küllap on võimalik asjad ka niimoodi sättida, et leiame nii treenerid kui ka raha."


Kanter tunnistas, et tänapäeva laste harjumused on teistsugused, kui need olid tema põlvkonnal. "Tol ajal ei olnud vanematel väga vaja otsida lastele sportimis- ja liikumisvõimalusi, sest hoovisport rahuldas paljuski laste liikumisvajaduse ära. Kuna hoovisport on peaaegu kadunud, siis me peame noortele sportimisvõimalusi jõulisemalt pakkuma. Sporditegemine ja liikumine tekitavad head enesetunnet ja kui noored saavad veel valida endale sobivat spordiala 5-6 ala hulgast, ei olegi ehk neid väga vaja sportima sundida, vaid nad teevad seda hea meelega."

Laadimine...Laadimine...