Külli Haav: purjetamine teeb kõigist võrdsed

"Purjetamine on vägagi väljakutseid esitav tegevus. Tuleb jälgida kurssi ja lisaks sellele ka füüsiliselt olla valmis mitmeid asju tegema ja tuleb olla paadiga vägagi osav," ütles Merepäevade raames puuetega inimestele korraldatava merel seilamise projekti eestvedaja Külli Haav. 

Pilt: Svetlana Aleksejeva

Külli Haav: purjetamine teeb kõigist võrdsed

Kairi Ervald

"Purjetamine on vägagi väljakutseid esitav tegevus. Tuleb jälgida kurssi ja lisaks sellele ka füüsiliselt olla valmis mitmeid asju tegema ja tuleb olla paadiga vägagi osav," ütles Merepäevade raames puuetega inimestele korraldatava merel seilamise projekti eestvedaja Külli Haav. 

Projektijuhi Külli Haava sõnul on oluline, et puuetega inimesed saaksid võrdselt tervete inimestega rakendada iseennast nii palju, kui võimalik. "Tänapäeval on kõik kohaldatav ja puudega inimene ei pea enam ainult kodus istuma," selgitas Haav.
 
Haav lisas, et purjetamine iseenesest on väga hariv ja kaasakiskuv tegevus, sest seal on koos mitmeid alasid, nagu näiteks matemaatika ja füüsika. " Purjetamine on vägagi väljakutseid esitav tegevus. Tuleb jälgida kurssi ja lisaks sellele ka füüsiliselt olla valmis mitmeid asju tegema ja tuleb olla paadiga vägagi osav," selgitas Haav ja lisas, et purjetamise juurde kuuluvad ka looduselemendid, mida toas telekat vaadates ei ole.
Haav jätkas, et purjetamine iseenesest on nagu võitlus, kus on nii tuult, päikest ja vihma.
 
Haav lisas, et purjetamises kehtivad samad reeglid nii puuetega inimestele kui tervetele, mis omakorda rõhutab võrdsust.
Haav selgitas, et sellel aastal on Merepäevadel välja pandud kolm erisorti paati, mis on mõeldud nii nendele, kes tahavad purjetamist nautida, kui ka nendele, kes vajavad rahulikumat kulgemist. "Paadid on hästi sportlikud ja moodsad, kindlasti on ka päris pära olümpia klassi paat, mida on kasutatud ka olümpiamängudel ning jaht," selgitas Haav.
 
Eesti praktika on väike
 
Haav selgitas, et mujal maailmas on para-purjetamise kogemus kindlasti suurem ja sellel eesmärgil on konsulteeritud ka oma ala spetsialistidega. Eestis käis nõuandeid jagamas ka para-purjetamise maailmameister. "Ta selgitas näiteks seda, mis peaks olema kaide peal teistmoodi ja kuidas paremini ratastooliga ligi saaks. Ta rääkis ka sellest, mida peaks erinevate puuete puhul silmas pidama," sõnas Haav.
 
Haav lisas, et purjetamist liigitatakse tihti väga elitaarseks spordialaks ja eeldatakse, et selle harrastamiseks peab kindlasti olema olemas paks rahakott. "Võib-olla on see ka mingi nõukogude aja jäänuk, et seda kardetakse, aga Rootsis ja Soomes sõidavad ju kõik inimesed," lisas Haav.
"Eestis on hetkel purjetamisega seonduvaid võistlusi, kus kätt proovida, väga palju, nagu näiteks Muhu väina regatt. Eestis on ka olümpia purjetamist palju ja ka avamere purjetamist," jätkas Haav.
 
Merepäevad toetavad purjetamist
 
Haav selgitas, et Merepäevad on kindlasti üks koht, kus purjetamist innustada ja inimesi proovima kaasa kutsuda. Ka toetus Tallinna linna poolt on olnud Haava sõnul väga positiivne ja soe."Kuna linnal on hea ligipääsetavus ka näiteks sadamatele, siis saab kindlasti palju ära teha," selgitas Haav ja lisas, et praegu tutvustatakse kogu projekti ka spordiametile, kes tulevikus võiks sellega haakuda ja seda edasi arendada.
 

Laadimine...Laadimine...