Liuväljad koguvad Tallinnas populaarsust

Mäletan oma lapsepõlvest, kui koduhoovi sai külma ilmaga valatud liuväli, mis pakkus nii lõbu kui sportlikku ajaveetmist. 

Pilt: Albert Truuväärt

Liuväljad koguvad Tallinnas populaarsust

Toimetaja: Meelis Piller

Mäletan oma lapsepõlvest, kui koduhoovi sai külma ilmaga valatud liuväli, mis pakkus nii lõbu kui sportlikku ajaveetmist. 

Aastad on edasi läinud, kuid liuväljad pakuvad ka tänapäeval lastele ja nende vanematele võimalust sportlikuks ja meeleolukaks koosolemiseks ning statistika näitab, et nende populaarsus kasvab iga talvega!

Tallinnas on 460 000 elaniku kohta kolm külmutusseadmetega varustatud liuvälja, mis asuvad kesklinnas, Pirital ja  Nõmmel ning hea meel on näha, et külastajate arvud kasvavad seal iga aastaga.

Näiteks Harju tänava liuvälja külastas selle talve jooksul 60 000 inimest ja Nõmme Gümnaasiumi hoovi rajatud liuvälja külastas kokku 15 000 inimest.

On suurim rõõm tõdeda sedagi, et järjest rohkem koole ja lasteaedasid on otsustanud läbi viia oma liikumistunnid just uisuplatsidel. Kui Harju tänava liuvälja esimesel hooajal 2006/2007 oli koolikülastuste arv umbes 2 000, siis möödunud hooajaks oli see tõusnud üle 20 000 külastuseni. Ka Nõmme liuvälja külastustest moodustavad kolmandiku koolid. Kindlasti soodustab koolikülastuste kasvu seegi, et kooligruppidele on pilet tasuta.

Kas liuvälju võiks Tallinnas olla rohkem?

Nõmme kogemus näitab selgelt, väliliuväli toob rohkem külastusi siis, kui see on rajatud atraktiivsesse asukohta inimeste lähedale. Nõmme Gümnaasiumi hoovi rajatud liuväljast sai populaarne kohtumispaik kohalikule kogukonnale, kuna liuväli asub Nõmmele väga iseloomulikus privaatses kohas mändide all. Tänu sellele on uisutamisest Nõmmel taas saanud osa kohaliku aktiivse perekonna talvisest liikumisprogrammist koos suusatamise ja kelgutamisega.

Ka teistel Tallinna elanikel võiks olla oma liuväli, mis asuks kodu lähedal ja oleks mugavalt ligipääsetav. Väliliuväljad on liikumisvõimalus, mida saab külastada koos pere ja sõpradega, korduvalt ja talviti iga ilmaga ning neid võiks olla Tallinnas kindlasti rohkem!

Statistika näitab, et peaaegu kõikidel hooaegadel on Tallinnas uisutajate arv kasvanud vaatamata sellele, kas väljas on hea või kehv suusailm. Kui väljas on ilus talv, siis jagub inimesi kõikjale – uisutama, suusatama, kelgutama jne. Kui suusatada või kelgutada ilma tõttu ei saa, siis palju valikuid peale uisutamise talviste tegevuste harrastamiseks ei jäägi.

Paraku, isegi suurema tahtmise juures ei ole Eestis võimalik rajada püsivalt töös olevaid kvaliteetseid ja ohutuid väliliuvälju külmutusseadmeid kasutamata ning ainuke võimalus on luua uisutamise tingimused külmutusseadmetega varustatud liuväljadel.

Riigi Ilmateenistuse andmetel on sel talvel näiteks Tallinnas ööpäevane keskmine temperatuur olnud plussi poolel 30 päeval ja päevi, kui temperatuur tõusis üle nulli oli kokku 49. Kui aga vaadata detsembri statistikat, siis oli Eesti ööpäevane keskmine õhutemperatuur +1,3 kraadi. Selle talve näitel oli pikim periood, kui Tallinnas oli keskmine õhutemperatuur järjepidevalt miinuspoolel kokku 21 päeva ning loodusliku liuvälja rajamine oleks olnud võimalik ainult jaanuarikuus, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur küündis üle nulli ainult kolmel päeval. Samas juba veebruari alguses oleks jääväljak ära sulanud.

Kui jääväljaku all on külmutusseadmed, siis uisutamiseks sobivad tingimused ja liuvälja ohutus on tagatud ka heitlike ilmaoludega. Harju ja Pirita linnaosa liuväljad avatakse üldjuhul detsembri alguses ja suletakse märtsi lõpus. 13. hooaja jooksul on Harju tänava liuväli olnud suletud ainult ühel päeval seoses tugeva tormiga, mis muutis liuväljal viibimise külastajatele ohtlikuks. Külmutusseadmed on andnud võimaluse teinekord liuvälja hoida lahti ka märtsikuus +10 kraadise õhutemperatuuri ja ereda päikesega.

Oluline on ka märkida, et erinevalt sisejäähallidest ei broneerita väliliuväljadel jääd treeninguteks, seega võivad koolid ja külastajad alati kindlad olla, et kui tuleb soov uisutama minna, siis lahtiolekuaegadel on selleks ka võimalus. 

Lõppkokkuvõttes on ju oluline see, et me kõik – nii lapsed kui täiskasvanud - liiguksime rohkem. Mure Eesti laste vähese liikumise pärast on tõsine ning iga liikumisvõimalus, mis arendab füüsilist vormi ja osavust ning pakub seejuures ka rõõmu ja lusti, on äärmiselt oluline.

 

Tallinna liuväljad:

Harju tänava liuväli:

Suurus: 1 350 m2

Avatud: 2006 detsember

Lahtioleku aeg: 1. detsember kuni 31. märts

Külastuste arv talve jooksul ca 60 000

Kooliõpilaste külastused ca 20 000

 

Nõmme liuväli:

Suurus: 600 m2

Avatud: 2018 detsember

Lahtioleku aeg: 15. detsember kuni 15. märts

Külastuste arv talve jooksul ca 15 000

Kooliõpilaste külastusi 5 000

 

Pirita liuväli:

Suurus: 1 800 m2

Avatud: 2007 detsember

Lahtioleku aeg: 1. detsember kuni 31. märts

Külastuste arv talve jooksul ca 25 000

Kooliõpilaste külastused ca 18 750

 

 

 

 

 

Laadimine...Laadimine...