Maadluses võivad Eestile medali tuua noored neiud

"Meie suurimad medalilootused on seotud naismaadlejate Marta Pajula ja Viktoria Vessoga," kinnitas Eesti maadlusliidu projektijuht Velja Andruse, kes korraldab Tallinnas juunioride maailmameistrivõistlusi. "Koduseinad annavad neile teiste maadlejatega võrreldes igal juhul eelise."

Maadluses võivad Eestile medali tuua noored neiud

Urmas Kaldmaa

"Meie suurimad medalilootused on seotud naismaadlejate Marta Pajula ja Viktoria Vessoga," kinnitas Eesti maadlusliidu projektijuht Velja Andruse, kes korraldab Tallinnas juunioride maailmameistrivõistlusi. "Koduseinad annavad neile teiste maadlejatega võrreldes igal juhul eelise."

12.-18. augustini viibib Tallinnas tuhatkond maailma parimat juunioride vanuseklassi maadlejat, et pidada Tondiraba jäähallis maha maailmameistrivõistlused. Eesti maadlusliidu presidendi Jaanus Paevälja sõnul on tegemist Eesti maadluse jaoks erilise sündmusega. "Nii kõrge kategooriaga maadlusvõistlust ei ole meie maadluse ajaloos veel toimunud," ütles Paeväli. "Viimane samaväärse tasemega jõuproov toimus enam kui 80 aastat tagasi,  1938. aastal, kui Tallinnas Estonia lavalaudadel toimusid täiskasvanute Euroopa meistrivõistlused. Kutsun kõiki spordihuvilisi sellest maadluse suurpeost osa saama. Maadlus on maagiline!"

Juunioride maailmameistrivõistlustel võistlevad 18-20-aastased sportlased nii kreeka-rooma stiilis, vabamaadluses kui ka naiste maadluses. "Oleme ligikaudu tuhande sportlase vastuvõtuks valmis," rääkis Andruse. "Juunioride majutamine, toitlustamine ja olme on hästi läbi mõeldud ja hotellikohad broneeritud."

Eesti maadlus on tõusuteel

Eesti saaks juunioride MM-il välja panna kokku 30 võistlejat. See tähendaks, et me oleksime esindatud nii kreeka-rooma, vaba- kui ka naiste maadluse kõigis kümnes kaalukategoorias ühe võistlejaga. Andruse andmetel kuulub tegelikult meie koondisesse 18 sportlast, kellest neli on tüdrukud, viis vabamaadlejad ja üheksa kreeka-rooma maadlejad. "Meie suurimad medalilootused on seotud naismaadlejate Marta Pajula ja Viktoria Vessoga," ütles Andruse. "Loomulikult ootame häid tulemusi ka poistelt, sest mitmed neist on näidanud rahvusvahelistel võistlustel häid tulemusi ja võivad ka MM-il kodupublikut meeldivalt üllatada. Koduseinad annavad neile võrreldes teiste maadlejatega igal juhul eelise. Üks põhjuseid, miks otsustasime MM-võistlused Eestisse tuua, ongi see, et meie noored saavad siin tunda kodupubliku toetust."

Eesti maadlusliidu projektijuhi Andruse hinnangul on Eesti maadluse tase praegu tõusuteel. "Meil on Epp Mäe ja Heiki Nabi ning vabamaadluses on hakanud väga häid tulemusi näitama Aimar Andruse," rääkis projektijuht. "Juunioride klassis on väga hea tase tüdrukutel, aga rahul oleme ka oma poistega. Kui rääkida Kristjan Palusalu ja August Englase aegadest, siis nii kõval tasemel me enam muidugi ei ole, muu maailm on meist kahjuks mööda läinud."

Nii tasemel maadlusvõistlust ei ole meie ajaloos veel toimunud.

Tulevase võistluse patroon Epp Mäe ütles, et kui meenutada  meie maadluse suurmeeste Palusalu, Lurichi ja Englase hiilgeaegu, siis sel ajal naised ei maadelnud. "Jah, etteastena tsirkuseareenil küll, kuid võistlusi neile ei korraldatud," selgitas ta. "Muutus saabus  alles 1987. aastal, kui hakati korraldama MM-võistlusi ka naistele. Olümpiaprogrammi lisati naiste maadlus 2004. aastal ja siis hakati korraldama ka Eesti meistrivõistlusi. Naiste maadluse kui spordiala tunnustamine on kindlasti väga oluline ja suur muudatus maadluse ajaloos. See spordiala kogub maailmas jätkuvalt populaarsust. Eestist on läbi aegade häid maadlejaid tulnud ja usun, et tuleb ka tulevikus."

Mäe kinnitas, et kui ühel õblukesel tüdrukul leidub maadlejale sobilikke omadusi ja tema suur soov on saada selle ala harrastajaks, võib ta kaugele jõuda. "Heale maadlejale peab loodus olema andnud hea tunnetuse ja koordinatsiooni ning arusaama sellest, mispidi inimese keha liigub. Hea maadleja peab olema sisemiselt võitlejahingega, tahtejõuline ja järjepidev!" selgitas ta. "Naiste maadluses on kümme kaalukategooriat, mis tähendab, et ka väiksema kaalu ja kasvuga tüdrukutel/naistel on sellel alal oma koht. Usun, et meie maadlusse on noori tahtejõulisi tüdrukuid lisandumas küll. Noorteklassis on minu võidetud tiitlivõistluste medalitele tulnud viimasel ajal lisa."

Ohutus järjest olulisem

Ohutus muutub maadluses järjest olulisemaks. "Tänu reeglite muutmisele on sportlasel nüüd matil ohutum olla," ütles Andruse. "Ta võib kindlam olla, et teda ei rünnata ega vigastata tahtlikult." Teise suundumusena maadluses tõi projektijuht välja liikumise jõulisuse ja mängulisuse suunas, et pealtvaatajad võiks matil näha rohkem tegevust ja see oleks neile järjest rohkem atraktiivne.

Võrreldes poksi või mõne muu võitlusspordialaga on maadlus Andruse hinnangul kindlasti vähem vägivaldne. "Otsest löömist meil ei ole ja vastast heites tuleb silmas pidada, et ta liigselt viga ei saa."

Heal maadlejal peab Andruse hinnangul olema eelkõige painduvust, kiirust, südikust ja iseenesest mõista ka palju jõudu: "Maadleja peab olema võimeline tegema ja mõtlema üheaegselt."

Eestis on praegu peale kasvamas palju väga häid naismaadlejaid ja meie maadlusliidus seati sisse ka naiste maadluse peatreeneri ametikoht. Maadluse sobivuse kohta noortele ütles Andruse, et see on spordiala kõigile. "Ka õblukesest tüdrukust või poisist võib saada hea maadleja," kinnitas ta. "Selleks peab aga noorel olema palju südikust ja tahtmist tööd teha. Inimene peab olema ka emotsionaalselt väga tugev, et treeningutele ja kõigele maadlusega kaasas käivale vastu pidada."

Sama kinnitas Mäe: "Maadlus ei ole vägivaldne spordiala. Maadluses ei tolereerita vastase löömist, tõukamist, solvamist ja igasugust muud ebasportlikku käitumist. Seda karistatakse sportlase diskvalifitseerimisega."

Maadluses läbilöömiseks on vaja sitkust ja järjekindlust

"Maadluses võib läbi lüüa väga erinevate kehaliste eeldustega sportlane," kinnitas maadleja ja tulevase võistluse teine patroon Heiki Nabi. "Ta võib olla pikk või lühike, natuke paksem või natuke kõhnem."

Maadlejale kõige vajalikuma eeldusena tõi Nabi (pildil) välja sitkuse. "Maadlejal peab olema kindlasti tahet, püsivust ja järjekindlust, aga seda on vaja ka teiste spordialadega tegelemisel," rääkis ta. "Näiteks tuleb suuta kannatada mingit rasket momenti või valu."

Samas ei näe Nabi maadluses üldse vägivaldsust. "See on lihtsalt mehine spordiala," kinnitas ta. "Inimene saab selle alaga tegeledes aru, mida tähendab füüsiline kontakt, ja see on hoopis midagi muud kui vägivaldsus. Tüliotsijad ei kuulu maadlejatega ühte seltskonda. Vägivaldne inimene spordis läbi ei löö, ja on täiesti vale arvamus, et kui inimene tegeleb maadluse või poksiga, siis on ta vägivaldne. Pigem just vastupidi."

Nabi ütles, et Palusalu jt minevikukuulsused tõid koju kõige kirkamaid medaleid, aga seda aega on väga raske tänapäevaga võrrelda. "Maadlus on vahepeal väga palju arenenud ja muutunud," selgitas Nabi. "Tänased maadlusala juhid on võtnud väga laia arendava suuna. Nad ei panusta ainult kindlatesse inimestesse, vaid palju rohkem tervesse spordialasse, selle levikusse ja noorte arengusse. Töö on läinud nii noorte kui ka kõigi teistega päris professionaalseks. Süsteem on kindlasti paremaks läinud ja võib lootusrikkalt tulevikku vaadata."

Nabi selgitas, et maadlus on arenenud järjest rohkem meediale müüdavaks ja kättesaadavaks. "Maadlusaeg on lühenenud ja reegleid on selle aja jooksul, mis mina olen maadelnud, kuni kümme korda muudetud," rääkis ta. "Maadlus on läinud kiiremaks, jõulisemaks ja vaatemängulisemaks. Ei ole enam nii palju pusimist. Vanasti pandi maadluses rõhku heidetele, kuid tänapäeval on väga erineva stiiliga maadlemist. Ühed on heitjad, teised trügijad, kolmandad asetavad rõhu parterile ja neljandad püsti maadlusele."

Laadimine...Laadimine...