Seaduseelnõu toob sportlasele stipendiumi maksmise hallist alast välja

Kehtiv spordiseadus ei reguleeri sportlaste tasustamist ega stipendiumi maksmist, küll aga kehtestab kultuuriministeeriumis valminud eelnõu toetuste maksmisele kindlad reeglid, mis peaksid ära hoidma vaidlused maksuametiga, kirjutab Postimees.

Pilt: Scanpix

Seaduseelnõu toob sportlasele stipendiumi maksmise hallist alast välja (1)

Toimetaja: Merje Aus

Kehtiv spordiseadus ei reguleeri sportlaste tasustamist ega stipendiumi maksmist, küll aga kehtestab kultuuriministeeriumis valminud eelnõu toetuste maksmisele kindlad reeglid, mis peaksid ära hoidma vaidlused maksuametiga, kirjutab Postimees.

Sportlastele stipendiume maksvad spordiklubid on olnud maksu- ja tolliameti teravdatud tähelepanu all, sest seadus sportlaste tasustamist ei reguleeri. Juba 2013. aastal kahtlustas maksuamet, et maksuvabade stipendiumide nime all makstakse tegelikult tasu töö eest ja stipendiumileping on sisuliselt tööleping, vahendas BNS.

Eelmisel aastal kultuuriministeeriumis kokku kutsutud töögrupp leidis, et stipendiumi maksmine on vajalik ja põhjendatud, kuid probleemiks on süsteemi ebamäärasus. Lisaks pidas töögrupp vajalikuks stipendiumile maksimumsumma kehtestamist, kirjutab Postimees.

Spordiseaduse muudatusega luuaksegi sportlasele stipendiumi või toetuse maksmiseks eriregulatsioon, et edaspidiseid vaidlusi vältida ja sportlaste tasustamine stabiilsemaks muuta.

"Uue regulatsiooni kohaselt on sportlase stipendium tulevikku suunatud sportlasele makstav toetus, mida makstakse sporditegevusega seotud teadmiste või oskuste omandamise ning võimete arendamise soodustamiseks," sätestab eelnõu.

Eelnõuga pannakse paika stipendiumi maksimumsumma, mis oleks ühe kuupalga alammäära ulatuses kuus ehk tänavuse aasta näitel 6000 eurot aastas. Näiteks eelmisel aastal jäid 85 protsenti sportlastele määratud stipendiumidest alla 6000 euro.

Kehtima jääksid praegused stipendiumi määramise põhimõtted nagu avalik konkurss, ühtlasi võib sportlane stipendiumi saada mitmelt organisatsioonilt. Andmed stipendiumi kohta saadab spordiorganisatsiooni pidaja harrastajate andmekogusse, mille töötaja teavitab sportlast, kui ta saavutab stipendiumi maksimumpiiri. Juhul kui sportlane saab toetusraha siiski üle piirmäära, tuleb tal see stipendiumi maksjale tagasi maksta.

Kui aga sportlase tegevus on pigem töötamine, sõlmitakse temaga sportlase leping, mis võib olla tööleping või võlaõiguslik leping. Sellisel juhul võib spordikooli pidaja maksta kokku lepitud tasule lisaks ka maksuvaba toetust kuni kahekordse kuupalga alammäära ulatuses, mis sel aastal tähendaks kuni 1000 eurot ühe kuu kohta. Seda võib aga üksnes juhul, kui sportlane saab tasu miinimumpalga ulatuses, tal on spordialaliidu litsents ning ta esindab Eesti koondist.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...