Ujumisõpetaja Ingrid Tullus: ujumisoskus võib päästa elusid

"Õpetaja ja lapsevanemana ei lubaks ma kindlasti oma lapsel erinevate veeharrastustega tegeleda, kui ma ei oleks kindel, et ta ujuda oskab," ütles spordi-ja ujumisõpetaja Ingrid Tullus, kelle sõnul on valitsuse otsus tõsta laste ujumisoskust lausa hädavajalik. "Võib-olla on vaja hoopis kedagi teist abistada. Ka elupäästmiseks on ujumisoskust vaja."

Pilt: Scanpix
Sport Haridus

Ujumisõpetaja Ingrid Tullus: ujumisoskus võib päästa elusid

Kairi Ervald

"Õpetaja ja lapsevanemana ei lubaks ma kindlasti oma lapsel erinevate veeharrastustega tegeleda, kui ma ei oleks kindel, et ta ujuda oskab," ütles spordi-ja ujumisõpetaja Ingrid Tullus, kelle sõnul on valitsuse otsus tõsta laste ujumisoskust lausa hädavajalik. "Võib-olla on vaja hoopis kedagi teist abistada. Ka elupäästmiseks on ujumisoskust vaja."

Valitsus kinnitas põhikooli riikliku õppekava muudatuse, mille eesmärk on tagada lastele veeõnnetustes ellu jäämiseks piisav ujumisoskus, mida senine kursuse läbimise nõue - ujumine vabalt valitud stiilis 25 meetrit - ministeeriumi hinnnangul ei saavuta..Muudatus rakendub 2018. aastast, kuid koolidel on võimalik sellega alustada juba septembrist. Ujumisõpetuse uuendamiseks eraldatakse omavalitsustele ja koolidele lisaraha kokku 1,2 miljoni euro ulatuses senise 230 tuhande euro asemel.

Rocca al Mare Kooli spordi-ja ujumisõpetaja Ingrid Tulluse sõnul pole praegune 25m ujumise kohustus kindlasti piisav selleks, et laste ujumisoskust hinnata. "Kui me hakkame mõtlema, siis 25 meetrit distantsina on tegelikult väga lühike, kui mõelda tegelikele veekogude suurustele," ütles Tullus.
Tullus lisas, et tänapäeval on järjest enam laste ja noorte hulgas populaarsust kogunud erinevad veespordi alad, mis omakorda eeldab, et selle spordi harrastaja oskaks ka ujuda. "Mitte ainult Eestis aga ka mujal maailmas on juba ammu aru saadud, et ujumine on eluliselt vajalik oskus," sõnas Tullus ja selgitas, et 200 meetrit peaks olema minimaalne distants, mida laps peaks suutma läbida.

"200 meetri distants ei eelda seda, et sa peaks seda perfektse stiiliga läbima, seal saab erinevaid stiile vahetada aga oluline on see, et seda suudetaks läbida," selgitas ta.

Tulluse sõnul peaks valitsuse otsus ka õpetajaid rohkem motiveerima, sest 25 meetri õpetamine ei nõua nii palju, kui 200 meetri õpetamine , mis nõuab nii rohkem tähelepanu, tegelemist kui ka rohkem tunde. "See on väga suur pluss, et valitsus selle vastu võttis ja mina olen väga tänulik selle eest," ütles Tullus.

Madalat ujumisoskust on Tullus aga täheldanud kindlasti ääremaade puhul, nagu Ida-Virumaa. Tema sõnul võib põhjus olla selles, et siiamaani on ujumistunde antud vaid periooditi. "Kui laps oli näiteks talveperioodil, kui ujumist õpetati, kõrvapõletikus, siis ta ujumistunde ei saanudki," nentis Tullus.

Tullus selgitas, et igati positiivne fakt on see, et täna on ujumisõpetus arvatud alushariduse sisse, mis annab suure võidu lapsevanemale - nii majanduslikult kui ka turvalisuse poolest.

Tulluse hinnangul on laste ujumisoskus aastatega paranenud - üheks põhjuseks võib pidada tervisekeskuste rohkust, kus lapsed saavad koos vanematega oma ujumisoskusi lihvida. "Mulle tundub, et järjest enam osatakse ja ka tahetakse ujuda," ütles Tullus ja lisas, et hiljuti korraldatud ujumise kiirkursusest oli näha, et vanemad toovad oma lapsed rõõmuga ujumistundi, just sellepärast, et nad saaksid ennast tunda turvaliselt veekogu ääres ja, et nad teaksid, et nende laps saab ujumisega hakkama.
"Vanemad on tegelikult ise huvitatud sellest, et nende lapsed oskaksid ujuda," märkis Tullus.

Tulluse sõnul ei saa tegelikult ükski inimene väita, et tal ei ole ujumisoskust vaja. "Eesti inimene satub varem või hiljem veekogu äärde ja kui ta sinna satub, siis ta ei tea kunagi, mis juhtub ja võib-olla on vaja hoopis seal kedagi abistada ja kellegi elu päästa. Ka elupäästmiseks on ujumisoskust vaja," märkis Tullus. 

Laadimine...Laadimine...