Akadeemilised ametiühingud nõuavad palgatõusu ja pikemat puhkust

Akadeemiliste töötajate palgad on ametiühingute hinnangul olnud kaua stagneerunud ja kõrghariduspoliitikas tagaplaanil. Tekkinud on olukord, kus akadeemiliste töötajate palgad on alla jäämas keskmisele palgale.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt
Haridus Teadus

Akadeemilised ametiühingud nõuavad palgatõusu ja pikemat puhkust

Toimetaja: Moonika Tuul

Akadeemiliste töötajate palgad on ametiühingute hinnangul olnud kaua stagneerunud ja kõrghariduspoliitikas tagaplaanil. Tekkinud on olukord, kus akadeemiliste töötajate palgad on alla jäämas keskmisele palgale.

Akadeemilised ametiühingud nõuavad suuremat ja õiglasemat teaduse rahastamist, akadeemiliste töötajate palgatõusu ning põhipuhkust 56 päeva, vahendas BNS.

Nende nõudmiste toetuseks on käima lükatud kampaania, millega tahetakse teaduselus valitsevatele probleemidele avalikkuse ja otsustajate tähelepanu juhtida. Kampaania raames postitavad osalejad sotsiaalmeediasse grupi- või individuaalselfisid nõudmisi toetavate plakatigai ning selgitavad nõudmiste tagamaid läbi pressiteadete.

Ametiühingud leiavad, et praegune teadusrahastus ei ole jätkusuutlik ega õiglane. Haridus- ja teadusministeeriumi arengukavas "Teadmistepõhine Eesti" 2014. aastast on selgesõnaline lubadus tõsta riiklik teadusrahastus peab tõusma ja olema üks protsent SKT-st. Praegu jääb teadusrahastus aga lubatust peaaegu poole väiksemaks, olles 0,53 protsenti.

Raha tõttu jäävad projektid lühikesteks

Puudulik riigipoole teadusrahastus seab teadlased raskesse seisu, sundides teadlasi toetuma lühiajalisele ja konkurentsipõhisele projektirahastusele. Niisugune olukord ei võimalda uurimistöös seada pikaajalisemaid eesmärke ning keskenduda piisavalt isiklikult olulisimatele uurimisteemadele. Olemasolev teadusrahastus seab ohtu paljude teadusharude ja uurimisgruppide töö jätkumise, hoiatavad ametiühingud.

"Teadusraha jaotamine peab võrdselt arvestama erinevaid valdkondi: sotsiaaliat, humanitaariat ja täppisteaduseid. Teadusrahastuse suurenemise efekt on õiglaseim ja terviklikult suurim võttes arvesse kõigi valdkondade vajadusi. Humanitaaria ja sotsiaalia vajab täppisteadustega samaväärset investeeringute suurenemist, iseäranis arvestades täppisteaduste senist eelisasendit teaduspoliitikas ja teadusrahastuses," seisab Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu teates.

Akadeemiliste töötajate palgad on ametiühingute hinnangul olnud kaua stagneerunud ja kõrghariduspoliitikas tagaplaanil. Tekkinud on olukord, kus akadeemiliste töötajate palgad on alla jäämas keskmisele palgale. Niisugune olukord on iseäranis vastuvõetamatu arvestades väga kõrgeid akadeemilistele töötajatele esitatavaid nõudmisi, milleks on näiteks doktorikraad ja teaduspublikatsioonide avaldamise nõue, ja suurt töökoormust.

Puhkus peab töökoormusega olema tasakaalus

"Akadeemilise töötaja põhipuhkuse lühendamiseks puuduvad head argumendid. Akadeemilised töötajad teevad palju vabatahtlikku ja tasustamata tööd ja pikk puhkus on vajalik akadeemilise töötaja autonoomia säilitamiseks ja suure töökoormuse tasakaalustamiseks. Puhkuse pikkuse kokkuleppeliseks muutmine individualiseerib töösuhted ja toob juurde ebaõiglust. Akadeemilised töötajad nõuavad varasema 56 päevase põhipuhkuse säilimist kõigile akadeemilistele töötajatele, tagades sellega ka võrdse kohtlemise haridustöötajatele," seisab pöördumises.

Kampaanias osalevad Tallinna Ülikooli Ametiühing, Tartu Ülikooli Ametiühing, Eesti Maaülikooli Ametiühing ning Tallinna Tehnikaülikooli Ametiühing. Akadeemilised ametiühingud kutsuvad ka teisi teadustöötajaid ja nende esindusorganisatsioone kampaaniaga liituma.

Laadimine...Laadimine...