Eesti teadus- ja arendustegevuse rahastus kasvas mullu 12,6 protsenti

Eelmisel aastal kasvasid kulutused teadus- ja arendustegevusele 12,6 protsenti 304,3 miljoni euroni, teadus- ja arendustegevuse osakaal sisemajanduse koguproduktist (SKP) suurenes 0,04 protsendipunkti võrra 1,29 protsendini.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Eesti teadus- ja arendustegevuse rahastus kasvas mullu 12,6 protsenti

Toimetaja: Moonika Tuul

Eelmisel aastal kasvasid kulutused teadus- ja arendustegevusele 12,6 protsenti 304,3 miljoni euroni, teadus- ja arendustegevuse osakaal sisemajanduse koguproduktist (SKP) suurenes 0,04 protsendipunkti võrra 1,29 protsendini.

Riigi- ja kohalikust eelarvest rahastatud teadus- ja arendustegevuse kulutused suurenesid 20,3 protsenti 122,3 miljoni euroni. Teadus- ja arendustegevuse rahastamise osatähtsus valitsemissektori kogukuludest suurenes 0,13 protsendipunkti võrra 1,32 protsendini, vahendas BNS statistikaametit.

Ettevõtlussektori kulutused teadus- ja arendustegevustele kasvasid kasumitaotluseta sektorite kulutustest oluliselt aeglasemalt, suurenedes aastaga 3,2 protsenti 143,6 miljoni euroni.

Teadus- ja arendustööde valdkondade poolest sai enim rahastust katse- ja arendustööde valdkond, millele tehtud kogukulutused suurenesid aastaga 11,1 protsenti 155,3 miljoni euroni. Seda valdkonda rahastas enim ettevõtlussektor 119,1 miljoni euro eest ehk 76,7 protsendi ulatuses.

Alusuuringutele tehtud kulutused suurenesid aastaga 10,5 protsendi võrra 82,6 miljoni euroni ning seda rahastasid peamiselt kasumitaotluseta sektorid 77,5 miljoni euro eest.

Rakendusuuringutele tehtud kulutused kasvasid aastaga 18,9 protsenti 66,4 miljoni euroni ning sellest moodustasid kasumitaotluseta sektorite rahastus 47 miljonit eurot.

Kasumitaotluseta sektoriteks arvestatakse kõrgharidussektorit, riikliku sektorit ning kasumitaotluseta erasektorit.

Laadimine...Laadimine...