FOTOD, VIDEO JA BLOGI! Potisepp: oleme kahepalgelised - tahame osta mahetooteid, kuid tegelikult loeb hind

"Tarbijate ostuotsused ei toeta rohemajandust. Siin on suur roll riigil," rääkis MELT innovatsioonifoorumil Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp. Riigi survestamise vajadust tunnistas ka keskkonnaekspert Harri Moora, kes tõi näiteks fossiilkütuste mahu vähendamise. "Varem või hiljem saavad ressursid otsa. Siin on suur roll riigil. Ega me varem ei hakka midagi muutma ja tegema, kui meil pole natuke valus."

Pilt: Ilja Matusihis

FOTOD, VIDEO JA BLOGI! Potisepp: oleme kahepalgelised - tahame osta mahetooteid, kuid tegelikult loeb hind (1)

Vesta Reest/ Video: Dmitri Povilaitis

"Tarbijate ostuotsused ei toeta rohemajandust. Siin on suur roll riigil," rääkis MELT innovatsioonifoorumil Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp. Riigi survestamise vajadust tunnistas ka keskkonnaekspert Harri Moora, kes tõi näiteks fossiilkütuste mahu vähendamise. "Varem või hiljem saavad ressursid otsa. Siin on suur roll riigil. Ega me varem ei hakka midagi muutma ja tegema, kui meil pole natuke valus."

34images

Tänavuse MELT innovatsioonifoorumi keskmes on jätkusuutlikkus ja uued ärimudelid. Eri valdkondade eksperdid arutasid paneeldiskussioonil, kas innovatsiooniga päästame maailma.

 

Kes te olete?

 

Harri Moora, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn): Olen püsimatu keskkonnaekspert, kes üritab oma individuaalset eluringi aeglasemaks muuta.

Helen Anijalg, Roofit.Solar: Mina esindan start up ettevõtet, mis toodab uusi innovatiivseid päikesepaneelidega katuseid.

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liit: Ma olen sihikindel, tohutu töövõimega, suure õiglustundega pragmaatiline inimene, kes on jõhkralt aus.

Ivo Remmelg, ESTBAN: Esindan omakasupüüdlikku kapitalisti, olen investor, mentor, ettevõtja, raamatu autor.

 

Miks olite siia valmis tulema?


Remmelg: Räägin sama juttu ka alustavatele ettevõtjatele, et olge "jah"-inimesed. Kui teile tehakse ettepanek, siis öelge "jah", pärast saate mõelda, mida edasi teha.

Potisepp: Mina ütlesingi "jah", pärast olin jumala hädas. Minu missiooniks ongi kodumaise toiduaine eest seismine. Südamelähedane on mulle toiduainetööstuse pool. Sõin juba ukse taga ära ühe putuka. Loodan, et minu silmad seda ei näe, kuidas me hakkame putukaid sööma.

Anijalg: Mulle meeldivad paneelid, ja eriti päikesepaneelid.

Moora: Mina pooldan jätkusuutlikku tarbimist, sotsiaalses ja keskkonnatundlikus tähenduses.

Tänasel päeval on jätkusuutlikkus ja rohemajandus üks osa tavalisest majandusest.

 

Kuidas defineerite jätkusuutlikku äri?

 

Remmelg: Jätkusuutlik äri on aus ja kasumlik. Aus selles mõttes, et saan rahuliku südamega minna õhtul magama.

Kui ma teen mingit liigutust, siis ma korrutan selle kaheksa miljardiga.

Anijalg: Kuulates teisi, ma ütleks hooliv. Kui ma teen mingit liigutust, siis ma korrutan selle kaheksa miljardiga.

Potisepp: Vastutustundlik käitumine ka äris, kõik see on üks suur ressurss, säästmine on juba ammu väga tähtis teema.

 

Kuidas maailma kujundada, mis oleks teie varane jõulusoov?


Remmelg: Majandus peaks kasvama, rohe justkui on see, et las kõik olla, nagu on, ja loodus kasvab ise. Need kaks asja ei käi kokku.

Anijalg: Mina läheks üksikisiku tasandile, tegelikult algab kõik iseendast, ma sooviks, et järgmiste jõulude ajal te ei teeks kingitusi. Et maailmas oleks rohkem emotsioone kui asju.

Potisepp: Et kõik Eesti inimesed tarbiksid kohalikku toitu, et me hingame väärtust, mis meil on, meil on unikaalne võimalus, me suudame oma rahva ise ära majandada. Rohemajandusest rääkides viin teema mahemajanduse peale.

Julgen öelda, et meil on Eestis võimalus tegeleda sellega, et kõik oleks mahemajandus ja pöörata see mitte ainult rahaks. Teatud riikides osatakse seda rohkem hinnata kui Eestis.

Moora: Kui tulla praegusesse momenti, siis vaatame tõelist probleemi.

Remmelg: Igale asjale leidub üks ostja, Eesti tootjad peavad teistest eristuma. Roheline on üks võimalikke strateegiaid.

 

Kuidas panna inimesi muutuma?

 

Anijalg: Katused roostetavad, sinna võiksid minna ju päikesepaneelid.

Potisepp: Töötasin Põhja-Tallinnas, nii et see on mulle tuttav. Peame arvestama, et aastaks 2050 peame oma toidutootmist uuendama 70%. Ma ei näe suuri erinevusi tava- ja rohetootmise vahel. Kuidas inimesed tegelikult käituvad? Meil on väga lihtne, me oleme väga kahepalgelised. Kõik tahaks osta mahetooteid, aga me näeme ka, mida tegelikult ostetakse. Eesti inimesed on hinnatundlikud. Me oleme valmis panustama, aga meil ei ole selleks raha. Meie läbi oma sektori näeme seda iga päev. Ma ei arva, et oleks parem hakata sööma Poola jne odavat toitu.

Moora: Varem või hiljem hipsterid muutuvad laenude orjadeks, aga nende põhimõtted on väga head. Nende tarbimiskultuur on väga mõnus, mis puudutab rohekaupu ja rohekultuuri.

Hipsterid pole enam ammu ainsad inimesed, kes tunnevad huvi tervislike kaupade vastu.

Potisepp: Tahaksin müüdi kummutada, et hipsterid pole enam ammu ainsad inimesed, kes tunnevad huvi tervislike kaupade vastu. Mis puudutab mahetooteid, toidu puhul on mahetoodete hinnad mitu korda erinevad. Paljud ei saagi endale mahetoitu lubada. 

 

 

Kuidas panna inimesi tegema vastutustundlikke valikuid?


Moora: Meil on palju informatsiooni, mis peaks meid panema oma käitumist muutma. Väga oluline on keskkond, aga veel olulisem on tervis. Et me muutuksime vastutustundlikeks ja hoolivateks inimesteks. See on väga psühholoogiline teema, kuidas pahadest harjumustest lahti saada.

Anijalg: Inimesi paneb muutuma kaks asja, sügav veendumus või isiklik äng. Ma ei saanud aru, miks ma peaksin ostma kallimaid asju niikaua, kuni sain aru, et see mõjutab mu isiklikku elu. Kui lapsel allergiad üle läksid, hakkasin jälle tavapoodides käima.

Potisepp: Tavauuringute alusel on Eesti toit puhtuselt maailmas teisel kohal Soome järel. Probleem on tegelikult, et tarbijate ostuotsused ei toeta rohemajandust. Siin on suur roll riigil. Mina leian küll, et Eesti riik on tublilt tegutsenud, mahetootmisse on panustatud umbes 100 miljonit. Kus need tooted on, küsige tootjatelt.

Just eile olin koos väikese maheettevõtte töötajaga, kes koondati. Mina kutsun üles ostma mahetooteid, ma tean väga hästi, kuidas toodetakse Eestis toitu.

Remmelg: 200 aastat tagasi oli miljard inimest, nüüd on 7 miljardit. Me oleme tasakaalu juba ära lõhkunud, me peame kõike ise tegema ja reguleerima. Kõik on olnud sedasi, et mingi liik hakkab hullusti vohama. Mul on neli last, olen ise andnud märkimisväärse panuse seitsmesse miljardisse. Kõigi asjade hinnad kajastub energiahulk, mis selle asja tootmiseks on läinud. Meil täna ei ole ühelgi tootel peal energiahulka, mis selle tootmiseks on kulunud. Kõige lihtsam on öelda, et tarbi vähem, osta üks asi, tarvita lõpuni, utiliseeri mõistlikult.

Potisepp: Investeerige inimestesse. Ega meil ei ole ka kerge kuskilt leida inimesi. Kui räägime tulevikutrendist. mind hirmutab, et pakendi roll on väga suur, väga suur on interneti roll. Olge valmis oma start-uppide ja värkidega, kes meile kauba koju toovad. Mulle see ei meeldi, minu meelest peaks ikka inimestesse investeerima.

Moora: Tänu survele on hakanud fossiilkütuste maht vähenema. Kui õiguslikku survet taga ei ole, peame leppima, et varem või hiljem saavad ressursid otsa. Siin on suur roll riigil, ega me varem ei hakka midagi muutma ja tegema, kui meil pole natuke valus.

Anijalg: Isiklik valu ja huvi oli luua toode, et katus toodaks ise elektrit.

Moora: Kujutan ette, et seda ei oleks saanud teha, kui ei oleks olnud mingit buumi.

Anijalg: Nüüd on käes hetk, kus tehnoloogiad on enamvähem samas hinnas ja saame paneelidega minna laiadesse massidesse.

 

Kuhu raha läheks?


Remmelg: Üks oleks kindlasti energia salvestamine, isegi tuulevaiksel ööl oleks vaja energiat salvestada. Ja teine asi on fusioon-energia, demotuuma reaktsioon, see on 50 aastat valmimisel olnud. Teoreetiliselt on see väga energiasäästlik plaan, aga lahendus võib tulla 30-50 aasta pärast, nii et oma raha ma ei tahaks sinna panna.

Potisepp: Minu meelest käituvad poliitikud Eesti inimestega väga halvasti, kõigepealt tehakse midagi ära ja siis alles hakatakse sellest rääkima. Tegelikult peaks enne rääkima ja siis tegema. Hea näide on kütusemuutus alates 1. aprillist. Mina investeeriksin heasse toitu.

Sageli vaatame majandustulemust, mitte mõju keskkonnale.

Moora: Oleme kõik valmis riski võtma, toidutootmine on teinud läbi suure kasvu, mis puudutab riskikapitali investeeringuid. Kui isiklikult investeeriks oma viimased veeringud, paneks selle jäätmekäitlusesse. Teine asi on igasugused jagamisplatvormid, majanduslikult on need väga head. Sageli vaatame majandustulemust, unustame ära suure pildi, et mida see tähendab keskkonnale.

 

Viimased mõtted.


Remmelg: Kuluta vähem, jäta ostmata, kuluta lõpuni, mis sa oled ostnud ja harjuta endale kokkuhoiu mõtlemine. See aitab edasi.

Anijalg: Kui keegi teeb midagi ägedat, siis tarbi seda ja toeta seda.

Potisepp: Sööge Eesti toitu!

Moora: Soovin kõigile püsivust, küll tulemused tulevad.

 
 
-
 

Kuidas tulla toime pidevalt kasvava tarbimise ja kahanevate ressurssidega maailmas, kus tootmisest tulenevad keskkonnamõjud annavad ennast üha valusamini tunda?

Kas ring- ja platvormimajandusel põhinev tootearendus võiks päästa maailma. Mida need mõisted tootjate ja tarbijate jaoks praktikas tähendavad?

Kuidas neid rakendada? Mida teistelt õppida ja kuidas enda jaoks õige tee valida? Nendele küsimustele otsitaksegi vastust MELT Innovatsioonifoorumil.

 

LOE KA:

TULEVIK: Kartulipõldude asemel aitavad krõpse toota vetikafarmid?

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...