Helsingi Ülikooli emeriitrektor: ülikooli tähtsaim toode pole mitte teadustöö, vaid haritud lõpetaja

Akadeemilise teadusega kaasneb Helsingi Ülikooli emeriitrektori Kari Raivio sõnul ka sotsiaalne vastutus. "Noorte harimine on suur väljakutse, ülikoolis kujunevad ka nende väärtused ja suhtumine, mitte ainult faktilised teadmised ja oskused. Need kõik aitavad neil enda ja oma ühiskonna tulevikku kujundada," ütles ta.

Pilt: Scanpix

Helsingi Ülikooli emeriitrektor: ülikooli tähtsaim toode pole mitte teadustöö, vaid haritud lõpetaja

Triin Oja

Akadeemilise teadusega kaasneb Helsingi Ülikooli emeriitrektori Kari Raivio sõnul ka sotsiaalne vastutus. "Noorte harimine on suur väljakutse, ülikoolis kujunevad ka nende väärtused ja suhtumine, mitte ainult faktilised teadmised ja oskused. Need kõik aitavad neil enda ja oma ühiskonna tulevikku kujundada," ütles ta.

"Viimased aastakümned on näinud ühiskonna muutumist infoühiskonnaks, ülikooliharidus on kättesaadav miljonitele, teadmised ja innovatsioon on asendanud loodusressursid riikide majanduse peaveduritena," kirjeldas Helsingi Ülikooli emeriitrektor Kari Raivio. "Seisame silmitsi karmide probleemidega nagu kliimamuutus ja populatsiooni plahvatuslik kasv. Neid probleeme ei saa seadusandjad lahendada ilma teadlaste koostöö ja abita."

Ülikoolid peavad Raivio sõnul kandma edasi globaalset teadusprogressi, et aidata seadusandjaid otsuste langetamisel. "Siiski on teadusnõu andmine keeruline. Poliitikud pole tihti huvitatud teadusest, või nad pöörduvad ebausaldusväärsete allikate poole - tavaliselt dr Google'i või mõne mitte-eksperdist tuttava poole," nentis ta.

Siiski ei saa Raivio hinnangul eeldada, et otsused sünnivad ainult teaduspõhiselt. "On tähtis rõhutada, et nõustaja nõustab, aga lõppotsuse teeb ikkagi poliitik. Teaduslikke tõendeid võivad kummutada või üle kaaluda väärtuspõhised või majanduslikud otsused," sõnas ta.

Kõrgharidusasutuste tähtsaim roll pole Raivio sõnul mitte teadustööde avaldamine, vaid järgmiste põlvkondade koolitamine. "Ülikooli tähtsaim toode pole mitte teadustöö, vaid haritud lõpetaja, kes astub ühiskonda ja suudab maailma muuta," ütles ta. "Noorte harimine on suur väljakutse, ülikoolis kujunevad ka nende väärtused ja suhtumine, mitte ainult faktilised teadmised ja oskused. Need kõik aitavad neil enda ja oma ühiskonna tulevikku kujundada."

Raivio sõnul peaks julgustama ka ülikoolide õppejõude avalikust arutelust aktiivsemalt osa võtma ning murekohtades sõna võtma ja lahendusi pakkuma.

Laadimine...Laadimine...