ISLANDI UURING: Geneetilised eelsoodumused teevad inimkonna rumalamaks?

Pikemat haridusteed ja edasiõppimist soodustavad geenid on muutunud üha haruldasemaks, kuna enesetäiendust soodustavaid geene edasi kandvad inimesed saavad vähem lapsi kui need, kelle geenid edasiõppimist ei soodusta, selgus uuringus. Sajandite lõikes võib inimkonna IQ selle tulemusel märkimisväärselt langeda.

Pilt: Scanpix

ISLANDI UURING: Geneetilised eelsoodumused teevad inimkonna rumalamaks? (1)

Pikemat haridusteed ja edasiõppimist soodustavad geenid on muutunud üha haruldasemaks, kuna enesetäiendust soodustavaid geene edasi kandvad inimesed saavad vähem lapsi kui need, kelle geenid edasiõppimist ei soodusta, selgus uuringus. Sajandite lõikes võib inimkonna IQ selle tulemusel märkimisväärselt langeda.

Islandi geneetikauurijate värskest uuringust selgub, et geenid, mis soodustavad pikemaajalist õppimist on muutunud aastatel 1910-1975 üha haruldasemaks, kirjutab The Guardian.

Uuringu läbi viimiseks kasutasid teadlased andmebaasi enam kui 100 tuhande islandlase andmetega ning leidsid, et 65 aasta pikkuse perioodi jooksul on pikemat haridusteed ja edasiõppimist soodustavad geenid muutunud üha haruldasemaks

Geenid, mis panevad inimesed end rohkem harima on seotud ka viljakusega, nimelt said need, kes kandsid edasi "haridusgeene", vähem lapsi, kui teised. Seetõttu tegid teadlased järelduse, et haridusgeenide vähenemine on tingitud sellest, et neid edasi kandvad inimesed ei andnud teistega inimestega võrreldes Islandi geenibaasi piisavalt suurt panust.

Õppimisele ja karjäärile kulutatud pikem aeg ei ole uuringu andmetel aga ainus põhjus, miks haritumad inimesed peresid hiljem loovad ja vähem lapsi saavad. Paljud, kellel oli küll haridusgeen olemas lõpetasid õpingud suhteliselt vara, aga said ikkagi vähem lapsi kui teised. "Asi ei ole selles, et õppimine või töötamine takistaks laste saamist. Kui sa oled geneetiliselt soodunud kõrgemale haridusele, siis oled sa soodunud ka vähem lapsi saama," ütles uuringut juhtinud teadlane Kari Stefansson.

Siiski on lühemas perspektiivis sellise muutuse mõju väike - teadlaste arvutuste kohaselt langeb elanikkonna IQ vaid 0,04 punkti iga kümne aasta kohta. Kui arvesse võtta ka muid geene võib IQ langus olla 0,3 punkti kümne aasta kohta. Sajandite lõikes võib sellise trendi mõju olla aga väga tõsine.

"Selle kumulatiivne mõju võib omada geneetilisele soodumusele hariduse omandamiseks väga dramaatilist mõju, kui midagi seda ei muuda või tasakaalusta võib sellel meie ühiskonna haritusele olla väga suur mõju," ütles Stefansson.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...