IT-ekspert: me ei tohi robotitele õpetada iganenud stereotüüpe

"Roboti suhtlema õpetamine võib olla suur väljakutse, kus tihti erinevate sõnaühendite kasutamisel võidakse anda edasi ka ühiskonna hoiakuid, mis ei pruugi enam tõesed olla," tõdes ettevõtja ja andmeteadlane Rand Hindi. "Näiteks on Vikipeediast otsides kõige tavalisem amet mehele pakutud jurist ja naisele koduperenaine."

Pilt: Scanpix

IT-ekspert: me ei tohi robotitele õpetada iganenud stereotüüpe

Kairi Ervald

"Roboti suhtlema õpetamine võib olla suur väljakutse, kus tihti erinevate sõnaühendite kasutamisel võidakse anda edasi ka ühiskonna hoiakuid, mis ei pruugi enam tõesed olla," tõdes ettevõtja ja andmeteadlane Rand Hindi. "Näiteks on Vikipeediast otsides kõige tavalisem amet mehele pakutud jurist ja naisele koduperenaine."

IT - konverentsil Latitude59 avaldasid tuntud eksperdid arvamust andmekaitse ja isikuandmete turvalisuse küsimustes. Küsimusi tõstatati ka massilise andmete analüüsi üle.

"Need küsimused kujundavad otseselt meie tulevikku," ütles tuntud andmekaitseettevõtte Meeco looja ja tegevdirektor Katryna Dow. "Me peame teadma, mis on demokraatliku ühiskonna vajadused digitaalse turvalisuse hoidmisel. Küsima peaks ka seda, mida demokraatlik ühiskond meilt eeldab ja vajab."

Andmekaitseettevõtte Personaldata.IO juhi Paul-Olivier Dehaye sõnul on ühiskond hetkel veel digitaalse teismelisuse tasemel, ning uut normaalsust alles kujundatakse välja. "Kui me räägime personaalsest andmekaitsest, räägime me tihti suurtest ettevõtetest, aga tegelikult peaks hakkama ka mujale vaatama," lisas Dehaye.

Ettevõtja ja andmeteadlase Rand Hindi sõnul on tore teada, et andmete vaba liikumine on nii laialt maailmas levinud, aga see võib tähendada ka andmete suuremat kuritarvitamist.

"Küsimus on selles, et kui me tulevikus ei kaitse inimeste privaatinformatsiooni. Me oleme näinud ka minevikus, et tavaliselt tahetakse seda ära kasutada ka näiteks masside mõjutamiseks. Seda tuleb ära hoida," rõhutas Hindi.
Hindi sõnul ei ole meil tegelikult teadmist sellest, kuidas privaatsust kaitsta, mis omakorda tähendab seda, et me ei tea, kui haavatavad me oleme.

"Kui me võtame oma nutitelefoni ja avame viimase vestluse ja anname selle üle oma kõrval seisvale inimesele, siis saame ehk kõige täpsemalt aru, mida me oma privaatandmetega teeme," ütles Hindi. "See on otsene näide sellest, mis juhtub siis, kui me jagame oma isiklikku informatsiooni ettevõttele, mille puhul me ei tea, mida nad selle informatsiooniga tegelikult teevad."
Hindi sõnul on arendusel aga juba praegu uus tehnoloogia , kus krüpteeritud personaalset informatsiooni saab turvalisemalt kasutada. "Näiteks küsitakse inimestelt informatsiooni krüpteeritud kogumi näol. Tulemusena tuleb välja mitte see, mida iga individuaalne inimene vastas, vaid lihtsalt üldine info, inimgruppide kohta," jätkas Hindi.

Kultuuri–ja teadusajaloolase Aro Velmeti sõnul on endiselt probleeme ka sotsiaalmeedias kasutatavate andmete turvalisusega. Küsimuse all on ka see, kas ja kui palju informatsiooni saab näiteks ka Facebook inimese kohta kätte.

"Kui mina ei taha anda Facebookile informatsiooni enda kohta, siis kindlasti on mul Facebooki keskkonnas olemas vähemalt 25 sõpra, kes on andnud näiteks minu kohta infot, et mulle meeldi hobuste võidusõit. Seega, mina isiklikult ei pea Facebookile seda infot andma, aga minu sõbrad on seda juba teinud minu eest," selgitas Velmet.

Velmeti sõnul peaks aga küsima ka seda, et mis peaks juhtuma , et ühiskonnas väärtushinnangud lubaksid näiteks andmeid kasutada mitte ainult suurfirmadel aga näiteks ka kohalikel omavalitsustel teenuste parandamiseks või meditsiinis mõne uue ravimi välja töötamisel.
Andmekaitseettevõtte Meeco juht Dow lisas, et ka informatsiooni põhimõtted, nii selle kasutamise kui analüüsimise osas on olulised. "Veel mõni aeg tagasi ei teadnud me, et mingisuguse minu poolt antud informatsiooni põhjal võib juhtuda see, et ma ei saa teatud tüüpi kindlustust või mu laps ei saa teatud kooli sisse," selgitas ta.

Hindi lisas, et ka roboti suhtlema õpetamine võib olla suur väljakutse, kus tihti erinevate sõnaühendite kasutamisel võidakse anda edasi ka ühiskonna hoiakuid, mis ei pruugi enam tõesed olla. "Näiteks on Vikipeediast otsides kõige tavalisem amet mehele pakutud jurist ja naisele koduperenaine. Selleks, et me ei kannaks ka robotile iganenud mõttemudeleid edasi, peab ka arendaja vastavalt käituma," sõnas Hindi.

Laadimine...Laadimine...