JÜRI RATAS: Iga Eesti ülikoolidesse investeeritav euro annab riigi majandusele 4,6 eurot tagasi

"Teadusel on keskne roll ühiskonna sidususe tagajana, majanduse arendajana ning seeläbi meie kõigi heaolu ja elujärje parandamises," ütles peaminister Jüri Ratas, kelle sõnul tagatakse selleks aastaks planeeritud 14,9 miljoni eurose investeeringute kasvuga teadlastele suurem stabiilsus ja vabadus oma uurimisteemade valikul vastavalt ühiskonna vajadustele.

Pilt: Scanpix

JÜRI RATAS: Iga Eesti ülikoolidesse investeeritav euro annab riigi majandusele 4,6 eurot tagasi (1)

"Teadusel on keskne roll ühiskonna sidususe tagajana, majanduse arendajana ning seeläbi meie kõigi heaolu ja elujärje parandamises," ütles peaminister Jüri Ratas, kelle sõnul tagatakse selleks aastaks planeeritud 14,9 miljoni eurose investeeringute kasvuga teadlastele suurem stabiilsus ja vabadus oma uurimisteemade valikul vastavalt ühiskonna vajadustele.

Raske on üle hinnata meie rahvusteaduste mõju keele ja kultuuri arengule, teadlaste eksperthinnangute mõju laiema avalikkuse hoiakutele või riigi julgeolekule," ütles peaminister Jüri Ratas riigikogus teadus- ja arendustegevuse olukorrast ülevaadet andes.

Peaministri sõnul on Eesti teadus heas seisus – rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, tulevikku suunatud ning teenib ühiskonda mitmel erineval moel, edastas valitsuse pressiteenistus.

Ratas märkis, et hiljutisest Rektorite Nõukogu poolt tellitud uuringust selgub, et teadusse panustamine toob kuhjaga kasumit vastu. "Selgub, et Eesti ülikoolide panus riigi majandusse on märkimisväärne – 6,4 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP)," märkis ta. "Iga Eesti ülikoolidesse investeeritav euro annab riigi majandusele 4,6 eurot tagasi."

Valitsusjuhi kinnitusel seab Eesti konkurentsivõime kava eesmärgiks tootlikkuse kasvu hõivatu kohta 80 protsendini aastaks 2020, viimastel aastatel pole meid selle näitajaga Eurostati andmetel aga edu saatnud. "Olukorra parandamiseks teeb valitsus omalt poolt pingutusi nii tööturu, hariduse kui tervishoiu muresid lahendades ning ettevõtjaid toetades, kuid vaja on enamat – kõigi osapoolte ühist pingutust," rõhutas ta.

Ratas rääkis, et ühest küljest luuakse ja eksporditakse pigem madala ja keskmise lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning teisalt ei ole Eesti teadlaste uurimistöö kuigi tihti nendesamade toodete ja teenuste arendamisega seotud. Paljuski on tema sõnul põhjuseks see, et ettevõtjate enda surve teaduse teemade valikule on olnud nõrk. Nii on teaduse potentsiaal Eesti majandusstruktuuri teadmistemahukamaks muutmise protsessis tema sõnul alakasutatud.

"Investeeringud arendustegevusse on kallid, riskantsed ja pika tasuvusajaga, mistõttu neid kiputakse sageli edasi lükkama. Palgakasvu ning kriitilise piirini jõudnud tööjõu nappuse tingimustes mõtlevad Eesti ettevõtjad üha enam, kuidas uute tehnoloogiate ja teadmiste abil tootlikkust kasvatada," sõnas Ratas.

Teadmistepõhine ühiskond tähendab võimet uusi teadmisi ära tunda, kohandada, kohaneda ja kasutusele võtta.

Tema kinnitusel tuleb teadlaste kaasamist uute toodete ja teenuste loomisse ning arendamisse soodustada. "Teadlaste sissetulekuid tõstes ning töötingimusi parandades motiveerime neid senisest enam ettevõtete projektidega tegelema ning riiklike meetmetega aitame ettevõtetel mainitud kõrgeid riske maandada. Võimekamatest ettevõtjatest võidab kogu laiem avalikkus, nii paremate töövõimaluste kui maksutulu näol," ütles Ratas, kelle sõnul on riigi arengu seisukohast oluline teaduspotentsiaali paremini kasutada ka riiklike otsuste tegemisel.

Seetõttu on tema hinnangul oluline, et nii riigi kui ettevõtete sõnum oma ootustest teadlastele oleks senisest selgem. "See sõnum ei teki iseenesest ja siinkohal saab riik võtta eestvedava rolli ja koostöös erasektoriga seada selgemad prioriteedid," lausus ta.

2018. aastaks planeeritud 14,9 miljoni eurone investeeringute kasv suunatakse peaministri sõnul  suuremas osas teadusasutuste baasfinantseerimisse. "Nii on tehtud suur samm lähemale valitsuse eesmärgile saavutada baasfinantseerimise ja konkurentsipõhiste uurimistoetuste tasakaal," ütles ta. "Sellega tagatakse teadlastele suurem stabiilsus ja vabadus oma uurimisteemade valikul vastavalt ühiskonna vajadustele."
 

Ratase sõnul eeldab uute teadmiste laialdasem kasutuselevõtt ka hoiakute ja väärtuste muutust. "Teadmistepõhine ühiskond tähendab võimet uusi teadmisi ära tunda, kohandada, kohaneda ja kasutusele võtta. Seega peame ise saama targemaks, nutikamaks ja loovamaks, astudes välja mugavustsoonist ja mitte rahuldudes keskpärasusega. See saab sündida vaid üheskoos: hinnates ja kasutades seda teadmist, mis meie riigis olemas on," ütles ta.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...