Nobeli füüsikapreemia pälvisid kolm gravitatsioonilainete uurijat

Tänavuse Nobeli füüsikapreemia pälvisid kolm USA astrofüüsikut avastuste eest gravitatsioonilainete vallas. Nobeli Komitee teatas, et preemia pälvisid Rainer Weiss Massachusettsi Tehnoloogiaülikoolist (MIT) ning Barry Barish ja Kip Thorne California Tehnoloogiainstituudist."Nende avastus vapustas maailma," ütles Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia president Göran K Hansson.

Pilt: Scanpix

Nobeli füüsikapreemia pälvisid kolm gravitatsioonilainete uurijat

Tänavuse Nobeli füüsikapreemia pälvisid kolm USA astrofüüsikut avastuste eest gravitatsioonilainete vallas. Nobeli Komitee teatas, et preemia pälvisid Rainer Weiss Massachusettsi Tehnoloogiaülikoolist (MIT) ning Barry Barish ja Kip Thorne California Tehnoloogiainstituudist."Nende avastus vapustas maailma," ütles Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia president Göran K Hansson.

"Gravitatsioonilained levivad valguskiirusel, täites universumi, nagu kirjeldas Albert Einstein oma relatiivsusteoorias. Nad tekkivad alati, kui mass kiireneb, näiteks siis, kui iluuisutaja teeb piruetti või kui kaks musta auku teineteise ümber pöörlevad," vahendas BNS Nobeli komitee põhjendust oma valikule. "Einstein oli veendunud, et gravitatsioonilaineid ei ole võimalik mõõta. LIGO projekt kasutas kaht hiigelsuurt laserinterferomeetrit, et mõõta muutust, mis on tuhandeid kordi väiksem kui aatomituum, kui gravitatsioonilaine Maast möödus."

Massi liikumisega kaasnevate aegruumi võngete olemasolu ennustas juba sajandi eest oma relatiivsusteoorias Albert Einstein, kuid esimesed kindlad tõendid nende olemasolust saadi alles 2015. aastal, kui kaks USA detektorit esmakordselt säärase signaali tuvastasid.

Gravitatsioonilainete olemasolu eksperimentaalne tõestus esitati 11. veebruaril 2016. aastal, kui laureaatide poolt California Tehnoloogiainstituudi juurde asutatud Laserinterferomeetri-Gravitatsioonilainete Observatooriumi (LIGO) teadlased teatasid kahe musta augu ühinemisel tekkinud gravitatsioonilainete registreerimisest umbes 1,3 miljardi valgusaasta kaugusel. Avastuse avalikustamine ei põhjustanud sensatsiooni üksnes teadlaste seas, vaid kogu üldsuses. Pärast seda on mõistatuslikke laineid registreeritud veel kolmel korral: kaks korda LIGO-s ja ükskord Itaalias Cascinas asuva Euroopa Gravitatsiooniobservatooriumi (EGO) detektoriga.

Nobeli preemia rahaline väärtus on sel aastal üheksa miljonit Rootsi krooni (940 500 eurot). Weiss saab poole preemiast ning Barish ja Thorne jagavad omavahel ülejäänud poole. Viimased 25 aastat on Nobeli füüsikapreemia läinud jagamisele.

Weiss ütles telefonikõnes Rootsi Kuninglikus Teaduste Akadeemias toimunud pressikonverentsile, et näeb preemias "tunnustust tuhande inimese tööle".

Laadimine...Laadimine...