OTSE: Tallinna Ülikooli teadlased arutavad teaduse rahastamist

"2019. on ülikoolide ja teadlaste jaoks otsustava tähtsusega," sõnas Tallinna Ülikooli lektor Martin Aidnik. "Vajame kiiresti lisainvesteeringuid, mis parandaksid teadlaste väljavaateid oma tööd jätkata ja peataksid kahanemisstrateegia kõrghariduses."

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt
Haridus Teadus

OTSE: Tallinna Ülikooli teadlased arutavad teaduse rahastamist

Toimetaja: Moonika Tuul

"2019. on ülikoolide ja teadlaste jaoks otsustava tähtsusega," sõnas Tallinna Ülikooli lektor Martin Aidnik. "Vajame kiiresti lisainvesteeringuid, mis parandaksid teadlaste väljavaateid oma tööd jätkata ja peataksid kahanemisstrateegia kõrghariduses."

Tallinna Ülikooli (TLÜ) teadlased ja üliõpilased avaldavad ametiühingu algatusel toetust teadusraha jõudmisele ülikoolidesse ja ülikoolide töötajateni ning arutavad, mil moel peaksid riik ja teaduse rahastamise süsteem tagama Eesti teaduse arengu.

Eestkõnelejatena astuvad üles Tallinna Ülikooli professor Daniele Monticelli, dotsent Triin Roosalu ning lektor Martin Aidnik, kuid mikrofon on avatud kõigile, et arutleda, millised on Eesti teaduse, teadusasutuste ja nende töötajate kõige suuremad valupunktid, teatas ülikool.

"Jah, teaduse rahastamise otsene sidumine ettevõtluse vajadustega võib majanduskasvu veidi toetada, kuid pikemas vaates on tõeline kvalitatiivne arenguhüpe nii majanduses kui ka ühiskonnas võimalik ikka ainult alusuuringute ja kõrghariduse rahastamise olulise suurendamise kaudu," ütles professor Daniele Monticelli. "Seda soovimegi selgitada nii valitsusele kui ka avalikkusele."

Dotsent Triin Roosalu märgib, et Eestis peab täiskoormusega töötaja oma tasu väljateenimiseks töötama 40 tundi nädalas, ülikooli akadeemilisel töötajal on aga nii väikese koormusega võimatu toime tulla.

"Samas, millises teises ametis on selline konkurents?" küsib ta. "Ja töötaja, kelle miinimumkvalifikatsioon on rahvusvahelise taseme tunnustatud ekspert, töötabki ülimalt intensiivselt ja ülekoormusega, et teenida välja vähemalt riigi keskmine palk," märkis Roosalu lisades, et kõrghariduse kvaliteedi huvides on, et ülikooli töötajal jääks piisavalt aega oma töö tegemiseks ja tööst taastumiseks.

"2019. on ülikoolide ja teadlaste jaoks otsustava tähtsusega," lisas lektor Martin Aidnik. "Vajame kiiresti lisainvesteeringuid, mis parandaksid teadlaste väljavaateid oma tööd jätkata ja peataksid kahanemisstrateegia kõrghariduses."

20. veebruaril Tallinna Ülikoolis aset leidev üritus on osa teadlaste ja ametiühingute korraldatud aktsioonide sarjast, kuhu kuuluvad ka avalik pöördumine teadusraha toetuseks ning peaministrile suunatud pöördumine. Maikuus leiab sarnaselt eelmisele aastale aset teadusmarss.

Laadimine...Laadimine...